Vanaprantsuse keel
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vanaprantsuse keel (pr ancien français / vieux français / franceis) – romaani murrete rühm "oïl" (pr langue d'oïl), moodustatud 10. sajandil frangi keele mõjul, mida kasutati tänapäevase Kesk- ja Põhja-Prantsusmaa territooriumil, ning tänapäeva Belgia lõunaosas ja prantsuskeelses Šveitsis, umbes 8.–14. sajandil.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
Vanaprantsuse keel oli vulgaarse (rahvaliku) ladina keele ja frangi (germaani) keele evolutsiooni tulemus ning erineb tänapäevasest prantsuse keelest foneetika ja grammatika poolest.