Valjuhääldi
From Wikipedia, the free encyclopedia
Valjuhääldi (ingl k speaker driver) on elektroakustiline seade, mis muundab helisagedusliku elektrivõnkumise (audiosignaali) heliks. Valjuhääldeid kasutatakse kõlarites, telerites, raadiovastuvõtjates ja muudes helivõimendiga aparaatides.
Tänapäevani valdavalt kasutatav elektrodünaamiline valjuhääldi loodi USA firmas Western Electric 1925. aastal. 1930. aastail asendati valjuhääldis kasutatud elektromagnet tugeva püsimagnetiga.
Muud tüüpi valjuhääldid (nt elektrostaatilised, magnetostaatilised, piesokeraamilised) leiavad peamiselt eriotstarbelist kasutamist.