Valge müra
From Wikipedia, the free encyclopedia
Valge müra (inglise keeles white noise) on signaalitöötluses signaal, mille puhul jaotub võimsus ühtlaselt üle kogu müra spektri ehk müra sisaldab võrdselt igasuguse sagedusega võnkumisi. Valge müra hõlmab väga palju eri sagedusega helisignaale, mis on inimkõrvale kuuldavad. Igal sagedusel on helitugevus sama väärtusega. Valge müra on kõla poolest pigem kõrge ja sahisev, kuna inimkõrv on tundlikum kõrgetele sagedustele ning seetõttu kuuleme valge müra puhul kõrget heli. [1]
![]() | See artikkel vajab toimetamist. |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f6/White-noise-mv255-240x180.png/220px-White-noise-mv255-240x180.png)
Valge müra esineb analoog- ja digitaalsignaalides. Analoogsignaali valge müra peamiseks allikaks on kosmiline müra, mida on kuulda raadio tühjadel kanalitel. Valge müra ei ole siiski signaal, vaid signaalide kirjeldamiseks mõeldud statistiline mudel. Lõpmatu ribalaiusega (ingl infinite bandwidth) valge müra signaali ei ole võimalik praktikas täielikult luua. Selle piirab tavaliselt ära signaali või müra genereeriv seadeldis ning lõpmatute mõõtmiste tegemiseks võimaluste või vahendite puudumine. Seetõttu võivad ka täiesti juhuslikud signaalid olla valge müra signaalid, kui nende sageduste intensiivsus jaotub ühtlaselt üle kogu spektri. [2]