Vääna jõgi
jõgi Harjumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
jõgi Harjumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Vääna jõgi on jõgi Eestis Harjumaal. See suubub Lohusalu lahte. See kannab ka Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi ja Saku jõe nime.[1]
| Vääna jõgi | |
|---|---|
 Vääna jõgi alamjooksul | |
| Lähe | Arusta küla edelapiiril |
| Suubub | Soome lahte |
| Valgla maad | Eesti |
| Valgla pindala | 315 km² |
| Pikkus | 64 km |
 | |
Vääna jõgi voolab täies pikkuses Harju maakonnas. Jõe ülemjooks kulgeb Kiili ja Saku vallas, keskjooks valdavalt Saue vallas ning alamjooks jääb tervenisti Harku valda. Tähtsamad lisajõed on Pääsküla jõgi ja Pihuoja.[2]
Jõe pikkus on 64 km ja valgla suurus 315 km².[3] Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 40,0 m ja suudmes 0 m ning jõe keskmine lang 0,69 m/km.[2] Kuni 1967. aasta detsembrini, mil jõe algne ülemjooks kanaliga Pirita jõkke suunati, oli Vääna jõe pikkus 75 kilomeetrit, valgala aga 407 km².
Vanasti olid Vääna jõel Saku ja Hüüru mõisas vesiveskid.[1]
Vääna jõgi saab alguse allikatiigist Paekna külas Kiili vallas, kust suundub kuivenduskraavina põhja. Kui sellega on liitunud Nabala ja Lähtse peakraavid, keerab jõgi lääneloodesse ja Sausti peakraavi suubumise järel läände. Inimasustus on hõredaim jõe soisel ülemjooksul Vetla sillani Tallinna–Rapla–Türi maanteel. Edasi voolab Vääna jõgi põldude ja heinamaade vahel kuni Sakuni, kus keerab loodesse. Läbinud paisjärve Saku õlletehase juures, liigub jõgi elamute vahel peaaegu Tallinna ringteeni, seejärel ümbritsevad jõge keskjooksu alguses kultuurheinamaad. Pärast Tallinna–Viljandi raudtee silda voolab Vääna jõgi looduslikus sängis. Alliku külas suubub Vääna jõkke paremalt Pääsküla jõgi, suubumiskoha lähedal on Alliku pais. Edasi kulgeb jõgi põldude vahel, läbib Hüüru ning pöörab seejärel Vatsla lähistel edelasse. Vahikülas taastub Vääna jõe loodesuund ning vasakult suubub jõkke Pihuoja. Suubumiskohast 400 m allavoolu on Vahiküla joastik, misjärel jõgi voolab orus. Liikvas pöörab jõgi edelasse ning kulgeb edasi käänulises ja sügavas ürgorus. Naage juures käänab jõgi põhja, hiljem loodesse ning jätkab samas suunas Vääna-Jõesuuni, kus läbib suvilarajooni. Pärast Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee silda on Vääna jõel looge edelasse, Vääna-Jõesuu rannal suubub jõgi Lohusalu lahte.[2]
Kalapüügieeskiri keelab Vääna jões kalapüügi Vahiküla astangutest suudmeni aasta läbi. Erandina on lubatud kalastuskaardi alusel lõhe ja forelli püük Vahiküla astangutest suudmeni landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini. Teise erandina võib Vääna jões, kuid astangutele mitte lähemal kui 100 m, püüda silmutorbiku, silmumõrra, vähimõrra ja vähinataga. Kalapüügieeskirja lõike 3 alusel antud kalastuskaardiga on lubatud lisaks lõhele ja meriforellile püüda ka neid kalaliike, jõevähk välja arvatud, kelle püük ei ole samal ajavahemikul keelatud. Aasta läbi on keelatud püük suudmele lähemal kui 1000 m. Tähtajaliselt, 1. septembrist kuni 31. oktoobrini on keelatud püük suudmele lähemal kui 1500 meetrit.
Jõel on kehtestatud looduskaitselised piirangud kogu Harku valla piires, kuna selles elutsevad jõesilm, lõhe, hink, võldas, paksukojaline jõekarp ja saarmas. Kogu Vääna jõe Harku osa peale 1,1 km pikkuse piirilõigu Saue vallaga jääb ka Natura alasse. On tähelepanuväärne, et jõe alam- ja keskjooksul 21,5 km ulatuses kuni Vahiküla joastikuni puuduvad kalade liikumist takistavad rändetõkked. 1930–1939 lasti jõkke kokku 152 000 lõhemaimu ning sõjajärgseil aastail püüti jõest lõhet isegi ülalpool Tugamanni veskipaisu. Hiljem jõe olukord halvenes ja lõhed muutusid haruldasteks. Lõhe taasasustati Vääna jõkke 1990. aastate lõpus.[2]
1960.–1990. aastail oli Vääna jõgi tugevalt reostunud. Saku õlletehase reovete mõjul kadus kala jõe keskjooksult sootuks. Kui 1970. aastail käivitati Sakus puhastusseadmed, olukord küll paranes, kuid keskjooks allpool Pääsküla suuet jäi endiselt halba seisundisse. Tänapäeval reostub jõgi eelkõige Pääsküla jõe kaudu Pääsküla prügilast tuleva heitvee tõttu. Viimane suurem reostuspuhang oli 2003. aasta juuli alguses.[2]
Kevadise suurvee ajal toimub Vääna jõel üleujutusi. Lisaks Hüüru küla uputamisele on need mõnikord uhtunud ära isegi Paldiski maantee.[4]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
