From Wikipedia, the free encyclopedia
Tüpograafia on trükise visuaalne teostus.[1]. Kitsamas tähenduses tegeleb tüpograafia trükiks ettevalmistatava materjali − tähtede, sõnade ja tekstimassiivi − korrastamisega, et anda teksti mõtet edasi võimalikult selgelt ja meeldejäävalt. Tüpograafia spetsiifiliseks avaldumisvormiks on kirjatähe ja tähtede süsteemi ehk kirjatüübi konstrueerimine.[2] Tüpograafiat käsitletakse ka osana trükikunstist.
Tüpograafia nimetus tuleneb kreekakeelsetest sõnadest typos, ’lööma’ ja graphia, ’kirjutama’. Tüpograafia ajaloolisteks juurteks võib pidada antiikmaailmas (juba 1500 aastat eKr) kasutusel olnud vorme ja templeid, mille abil valmistati raha või vormistati tähtsaid dokumente. Tänapäevase tüpograafia sündi seotakse aga Hiinas 11. sajandil kasutusele võetud algeliste trükimasinatega. 13. sajandil võeti Hiinas kasutusele ka metallist trükitüübid. Euroopas algas trükitüüpidest teksti ladumine (vt kõrgtrükk) ja selle paljundamine trükimasina abil 15. sajandi keskel.
Trükitekste hinnatakse tihti nende loetavuse järgi − kui kergesti on tekst loetav ning mõistetav. Loetavuse kohta on tehtud uuringuid, mis käsitlevad nii trükimärkide disaini, suurust kui ka omavahelist seost ning kuidas need mõjutavad näiteks lugemiskiirust või silmade väsimist. Näiteks on täheldatud, et püstkiri on paremini loetav kui kursiivkiri, ka väiketähtedega tekst on paremini haaratav kui suurtähtedega tekst, sest väiketähed on struktuurilt hõlpsamini eristatavad.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.