Transnistria sõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Transnistria sõda (Moldovas ja Rumeenias tuntud ka kui Moldova-Vene sõda[3]) oli 2. novembril 1990 Transnistrias puhkenud relvakonflikt Moldova ja separatistlike Transnistria vägede vahel. Konflikti alguseks loetakse juba 1990. aasta novembrit (kui Moldova oli veel Nõukogude Liidu osa), mil toimus esimene lahing poolte vahel, kuid esialgu püsis lahingutegevus haruldane ning piiratud.
Transnistria sõda | |||||
---|---|---|---|---|---|
Osa Nõukogude Liidu lagunemisest | |||||
| |||||
Toimumisaeg | 02.11.1990 – 21.07.1992 | ||||
Toimumiskoht | Moldova | ||||
Tulemus |
Transnistria-Vene vägede võit
| ||||
Osalised | |||||
| |||||
Väejuhid või liidrid | |||||
| |||||
Jõudude suurus | |||||
| |||||
Kaotused | |||||
| |||||
Olukord 15. mail 2022: Moldova Transnistria |
Konflikt eskaleerus aktiivseks sõjategevuseks 1992. aasta märtsis ning lõppes sama aasta juulis relvarahu kehtestamisega, mis siiani kestab. Sõja ühel poolel osalesid Moldova jõud, nagu äsjaloodud Moldova sõjavägi, politsei ja Moldovale truud riigiinstitutsioonid. Teisel poolel osalesid Transnistria-meelsed jõud, nagu Transnistria vabariiklik kaardivägi ja omakaitse. Venemaa toetas sõjas Transnistria separatiste algul kaudselt, saates vabatahtlikke ja uuskasakad mässulisi toetama, ning hiljem otseselt, kui 1992. aastal Vene 14. armee konflikti separatistide toetuseks sekkus.
Transnistria sõja järel sõlmitud vaherahu garanteeris Transnistria de facto iseseisvuse kindlustumise ning Vene mõju säilimise Dnestri vasakkaldal. Transnistria jaoks on tegemist riikliku iseseisvussõjaga ja sõda mängib suurt rolli kohalikus identiteedis – sõja mälestusmärgid on igal pool üle tunnustamata riigi. Samuti on Transnistria püsimajäämine võimaldanud Venemaal hoida rahuvalvajad tänapäevase Moldova piirides, praegu püsib regioonis umbes 1500 Vene sõdurit.