Transilvaania vürstkond (1570–1711)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Transilvaania vürstkond (saksa: Fürstentum Siebenbürgen; ungari: Erdélyi Fejedelemség; rumeenia: Principatul Transilvaniei või Principatul Ardealului) oli pooliseseisev riik, mida valitsesid peamiselt ungarlastest vürstid. Selle territoorium sisaldas lisaks traditsioonilistele Transilvaania maadele ka Ungari idapiirkondi, niinimetatud Partiumit. Vürstkonna loomine on seotud Speyeri lepinguga. Kuid Stefan Batory staatus Poola kuningana aitas ka nime Transilvaania vürstkond kasutuselt eemaldada. See oli tavaliselt Osmanite riigi süseräniteedi all, kuid vürstkond oli 16. ja 17. sajandil sageli kaksikvasalliseisuses (Osmanite Türgi sultanite ja Habsburgide Ungari kuningate).
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2015) |
See artikkel on Transilvaania vürstkonnast, mis eksisteeris aastatel 1570–1711; aastatel 1711–1867 esksiteerinud Habsburgide monarhia kroonimaa ja Austria keisririigi koostisosa kohta vaata Transilvaania vürstkond (1711–1867). |
Transilvaania vürstkond 1570–1711 | |
Valitsusvorm | vürstkond, valitav monarhia |
---|---|
Osa |
Osmanite riigi vasall Habsburgide süseräniteet |
Pealinn |
Gyulafehérvár (Alba Iulia) 1570–1692 Hermannstadt (Sibiu) 1692–1711 |
Riik oli säilinud Ungari riikluse sümbol ja see esindas Ungari huve Habsburgide rünnete vastu nende valitsetud Ungari kuningriigis. Kogu traditsiooniline Ungari õigus jäi vürstkonnas pedantselt järgitavaks, pealegi oli riik ülekaalukalt protestantidest läbi imbunud. Pärast Rákóczi vabadussõja rahutut perioodi sai see Habsburgide monarhia osaks.