Trühvel
From Wikipedia, the free encyclopedia
Trühvliteks nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees. Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad viljakehad moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees.[1] Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt liigist, ning neid leiab orgaanikarikkast kõdukihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt.[2]
See artikkel räägib seente tüübist; perekonna kohta vaata artiklit Trühvel (perekond) |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2016) |
Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad kottseente hõimkonda, kuna nende eosed tekivad eoskottides ehk askustes. Spoorid levitatakse fungivoorsete loomade vahendusel. Selleks on trühvlitel hästi arenenud reproduktiivsed ehituslikud struktuurid, mis eritavad spetsiifilist lõhna, mis meelitab loomi neid tuvastama ja tarbima.
Enamik trühvlitest on ektomükoriissed, sest nad koloniseerivad lehtpuude juuri, moodustades ekstratsellulaarseid interaktsioone ja kutsudes sellega esile sümbiontse koosluse tekkimise seene ja taime vahel. Mükoriisa kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks tammeliigid: näiteks Quercus rotundifolia Lam. ja harilik tamm, kuid seenjuur võib samuti moodustuda pöögiliikide (Fagus), papli (Populus), hariliku haava (Populus tremula), kase (Betula), harilik sarapuu (Corylus avellana) ja hariliku männiga (Pinus sylvestris).[3][4] Trühvlid eelistavad savikat ja lubjarikast, kergesti vett läbilaskvat pinnast, mis on neutraalse või kergelt aluselise pH-ga[5][6] Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad Euroopas: Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias on tuvastatud 21 trühvliliiki, mis kuuluvad perekonda Tuber (perekonda kuuluvaid seeni kutsutakse ka "päris trühvliteks"), kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduained. Lisaks perekonnale Tuber leidub maa-aluse viljakehaga seeni ka mitmes teises omavahel kaugelt suguluses olevas seenerühmas. Näiteks hirvepähklid (perekond Elaphomyces) ja juurepähklid (Rhizopogon), mille lähimad sugulased on vastavalt hallitusseened (Penicillium) ja tatikud (Suillus). Ümar maasisene viljakehavorm on evolutsiooni jooksul tekkinud sõltumatult vähemalt 30 suuremas seenerühmas.[1] Trühvlite väärtuslikkust mõisteti juba mitu sajandit tagasi – 18. sajandi gastronoom Brillat-Savarin täheldas, et trühvlid on "köögi teemandid". Hispaanias ja Prantsusmaal peetakse enim väärtuslikuks Tuber melanosporum'it, mille müügihind on võrreldes teiste liikidega kõrgem. Lisaks turustatakse järgmisi liike: Tuber brumale, Tuber aestivum ja Tuber magnatum. Nende liikide hind on samuti märkimisväärselt kõrge, kuid siiski madalam kui Tuber melanosporum'i hind.[7]