Thomas Huxley

Thomas Henry Huxley (4. mai 1825 Ealing – 29. juuni 1895 Eastbourne) oli inglise loodusteadlane, kes oli tuline Charles Darwini evolutsiooniteooria pooldaja – seetõttu on teda nimetatud ka Darwini buldogiks.

Thomas Huxley
Sünniaeg	4. mai 1825 Ealing
Surmaaeg	29. juuni 1895 (70-aastaselt) Eastbourne
Amet	bioloog, ihtüoloog, loodusteadlane, kirjanik
Autasud	Copley medal
Autogramm

Huxley kuulus debatt Oxfordi piiskopi Samuel Wilberforce'iga oli aluseks Darwini evolutsiooniteooria laialdasele heakskiidule, samuti Huxley enda populaarsusele. Wilberforce'i ärritas enim evolutsiooniteooria väide, et inimene on (fülogeneetiliselt) lähedalt seotud ahvidega.

Vaatamata sellele, et mõnes Darwini idees (näiteks gradualism ja looduslik valik) polnud ta päris kindel, toetas ta avalikes väljaastumistes alati ühepoolselt Darwinit.

Huxley oli esimene, kes argumenteeris lindude põlvnemise roomajatest. Sellele järeldusele jõudis ta pärast ürglinnu arheopterüksi luustiku võrdlemist väikese kahel jalal kõndiva lihasööja sisaliku Compsognathuse luustikuga.

Oma religioossetelt vaadetelt oli Huxley agnostik. Ehkki jumala(te) olemasolus on kaheldud juba aastatuhandeid, leiutas Huxley terminid "agnostik" ja "agnostitsism" (avalikus kirjasõnas esmakordselt 1870). Sellega vastandas ta end oma kaasaegsetele intellektuaalidele, kes väitsid metafüüsilist tõde teadvat ning keda ta nimetas "istideks" ja võrdles gnostikutega varakristlikus tähendustes – nendega, kes valdavad vaimulikku tõde. Tema sõnakasutuses on nähtud ka vihjet tundmatule jumalale, kellele Ateenas oli altar püstitatud, kuid Huxley ise eitas seda.