Teivashüpe
From Wikipedia, the free encyclopedia
Teivashüpe on kergejõustiku ala, kus eesmärgiks on ületada kõrgel asuv latt, kasutades hüppamiseks pikka ja painduvat teivast.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) |
Teivashüpe on üks neljast kergejõustiku hüppealast lisaks kaugus-, kolmik- ja kõrgushüppele. Samuti on teivashüpe osa kümnevõistlusest. Seda loetakse üheks tehniliselt raskeimaks kergejõustikualaks, sest lisaks kiirusele ja tugevusele on kõrgele hüppamiseks vajalik ka julgus, akrobaatiline osavus ning hea kehatunnetus õhus. Mitmed maailmatipud on noorena tegelenud võimlemisega, nende hulgas ka Jelena Issinbajeva ja Valeri Bukrejev.[1][2]
Olümpiamängude kavas on teivashüpe meestele olnud alates 1896. aasta suveolümpiamängudest ja naistele alates 2000. aasta Sydney olümpiamängudest.
Meeste teivashüppe maailmarekord on 6,24 meetrit, mis kuulub rootslasele Armand Duplantisele ja on püstitatud 20. aprillil 2024 Hiinas Xiamenis. Naiste maailma tippmark on 5,06 meetrit, mis kuulub Jelena Issinbajevale ning on püstitatud 2009. aastal.
Meeste teivashüppe Eesti rekord on 5,86 m. Selle püstitas Valeri Bukrejev 3. juulil 1994 Someros. Naiste Eesti rekord on 4,55 m. Selle püstitas Marleen Mülla 25. veebruaril 2023 USA-s Dakotas.[3]