Infoväsimuse sündroom (inglise keeles information fatigue syndrome, IFS) või info ülekülluse sündroom (information overload syndrom, IOS) on haigus[viide?], mis tekib infoülekülluse tagajärjel. Infoüleküllus on põhjustatud liigsest seotusest meedia, tehnoloogia ja informatsiooniga.
Mõiste infoüleküllus (information overload) võttis esmakordselt kasutusele Bertram Gross oma teoses "The Managing of Organizations" 1964. aastal. Mõistet populariseeris futurist Alvin Toffler 1970. aastatel. Infoüleküllust võib laias laastus defineerida kahel tasandil: isiklikul ja organisatsioonilisel. Isiklikul tasandil on infoüleküllus üksikisiku taju, et infovooga seotud tööülesannete maht on suurem kui see, millega oleks võimalik efektiivselt toime tulla [1]. Infoülekülluse korral inimese kognitiivne võimekus ei ole piisav, et töödelda kogu informatsiooni [2]. Infoüleküllus organisatsiooni tasandil tekib siis, kui individuaalne teabe üleküllus on niivõrd suur, et hakkab mõjutama kogu organisatsiooni tõhusust.[1]
Miks on infoüleküllus tänapäeval kujunemas tõsiseks probleemiks? Esiteks teeme me rohkem tööd kui kunagi varem. Ühiskonna arvutiseerimine pidi jätma töötegemise masinate hooleks, lastes inimestel tegeleda kõrgelennulisemate eesmärkide poole püüdlemisega ja nautida rohkem vaba aega. Rohkema aja asemel on enamikul inimestel aga just vastupidi vähem aega. Peale rohkema töö tuleb toime tulla ka arvukamate infotehnoloogia muutustega.[3]
Infoüleküllus põhjustab mitmeid probleeme, sealhulgas stressi, läbimõtlemata otsuste tegemist või võimetust leida relevantset informatsiooni. Infoüleküllusega seotud probleeme on süvendanud sotsiaalmeedia lai kasutamine, uudisteportaalid ja mobiilne internet.[2]
Joseph Ruff on 2002. aastal avaldatud artiklis "Information Overload: Causes, Symptoms And Solutions" välja toonud järgmised infoväsimuse sündroomi iseloomustavad sümptomid:
- Keskendumisvõime langus lühimälu üleküllastatuse tagajärjel
- Multitasking ehk rööprähklemine, mis vähendab tööviljakust
- Kiirustamine
- Ärritatus, mis võib viia vihahoogudeni
- Aju ülestimuleerimine, mis võib viia aju blokeerimiseni, mille tagajärjel satub inimene transilaadsesse seisundisse
- Pidev vajadus vaadata oma e-kirju, sotsiaalmeedia kanaleid, et hoida end toimuvaga kursis
- Läbipõlemine, stress, immuunsüsteemi nõrgenemine, sisenõrenäärmete (ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, mees- ja naissugunäärmed ja kõhunääre) haigused.[4]
Infoväsimuse sündroomi korral:
- vajab inimene rohkem aega, et informatsioonist aru saada
- inimene ei keskendu konkreetsele ülesandele ja sellega blokeeritakse info vastuvõtt
- tehakse otsuseid valede järelduste põhjal
- kaob suutlikkus eristada olulist informatsiooni ebaolulisest
- pidev uue informatsiooni kogumine segab inimest ja pooleliolevaid tegevusi
- töökeskkonnas võib töökvaliteet märgatavalt halveneda.[2]
Infoväsimuse sündroomi on võimalik vältida. Samas tuleb arvestada, et infokäitumine on vägagi individuaalne ja kontekstist sõltuv: ühe inimese jaoks infoüleküllust tekitav informatsioon võib olla teise jaoks hädavajalik.
Infoülekülluse sündroomi vältimiseks soovitatakse meetodeid, millega on võimalik saavutada kontroll infokeskkonna üle. Sellised meetodid on tihtipeale pigem traditsioonilised ja ei ole seotud erandlikult infosüsteemidega. Nende meetodite hulka kuuluvad ajajuhtimine, kriitiline mõtlemine, info esitlemine, info organiseerimine (näiteks metaandmete kasutamine) ja ratsionaalne infojuhtimise oskus.[5]
Infoväsimuse sündroomi vältimiseks on vajalik infokirjaoskus – Christine Bruce’i sõnul on infokirjaoskajast inimene teadlik "infomaailmast", ta analüüsib informatsiooni kriitiliselt, tal on isiklik infokasutamisoskus, mis iseloomustab tema suhtumist infomaailma.[5]
Daniel J. Levitin on oma raamatus "Korrastatud mõistus: Selgelt mõtlemine infouputuse ajastul" tsiteerinud üsna palju David Alleni mõtteid, kes pakub välja lihtsaid lahendusi, kuidas toime tulla infoüleküllusega. "Pea puhastamine" on välja mõeldud termin, mis tähistab kõige ülesmärkimist, mis uitmõttena pähe tuleb. Allen tähendas, et kui ta koostas kõigest meeles mõlkuvast pika nimekirja, tundis ta end vabamalt ja suutis paremini tööle keskenduda. See tähelepanek põhineb neuroloogial. Kui inimesel keerleb peas midagi tähtsat – eriti kui see on tegemist ootav töö – pelgame me seda unustada ja seega aju aina korrutab seda ja mõte keerleb üha ringi. David Allen soovitab oma tegemist vajavate asjade peensorteerimiseks nelja valmiskategooriat: tee ära, delegeeri teistele, lükka edasi või unusta ära. Allen pakub välja ka kahe minuti reegli: kui te suudate ühe asja oma nimekirjas lahendada vähem kui kahe minutiga, tehke seda kohe (ta soovitab iga päev varuda näiteks 30 minutit just selliste väikeste ülesannetega tegelemiseks, sest need kipuvad kiiresti kuhjuma).[3]
Infoülekülluse vältimiseks võib kasutada ka nn aju petmise süsteeme. Selleks, et säilitada keskendumisvõime konkreetse ülesande juures, tuleks määrata kindel aeg päevas, millal teha konkreetseid ülesandeid, näiteks lugeda e-kirju. Asjatundjad soovitavad seda teha 2–3 korda päevas, pigem lugedes mitu kirja korraga kui kohe pärast laekumist lugeda igat kirja eraldi. Näiteks kui kontrollida meili iga viie minuti tagant, siis inimene kontrollib ärkveloleku jooksul seda 200 korda. Infoüleküllust aitab vältida ka see, kui pidada eri laadi asjade ajamiseks (näiteks töö, kool ja eraelulised tegevused) eri seadmeid.[3]
Päeva tegevuste "tükeldamine" hoiab ülal meie elu kaht olulist funktsiooni. Esiteks muudab see suuremahulised projektid tehtavaks, andes meile hästi eristuvaid ülesandeid. Teiseks muudab see kogemused meeldejäävaks, segmenteerides neid hästi määratletud alguse ja lõpuga – see omakorda võimaldab mälestustel salvestuda ja hallatavate üksustena uuesti meenuda.[3]
Infoväsimuse sündroom on enamlevinud töökeskkonnas. Infoväsimuse sündroomi vältimiseks töökeskkonnas on soovituslik infot filtreerida ja vastutust delegeerida. Tuleb leida endale sobiv viis, kuidas filtreerida relevantne informatsioon. Selleks on olemas nii inim- kui ka sotsiaalseid filtreid.[2] Töökeskkonnas on oluline vähendada e-kirjadest tekkivat infoüleküllust. Selleks soovitatakse järgida üldist e-kirjade etiketti ja märgistada kirjad tähtsuse alusel (näiteks erinevate värvidega). Infoüleküllust aitab vähendada ka õige juhtimisstiil – juhipoolne toetus, et tõsta töötaja enesehinnangut, motivatsiooni, pühendumust ja kohusetunnet.[2]
John J. Medina on oma raamatus "Aju toimimise reeglid. 12 põhimõtet, kuidas tööl, kodus ja koolis ellu jääda ning edu saavutada" (Tänapäev, 2014), lihtsustatud (väikestesse ühikutesse struktureeritult, nn 12 fakti kaudu) kujul kirjeldanud inimaju informatsiooni omastamise ning töötlemise põhimõtteid. Iga reegli kohta esitatud teaduslike faktide juurde kuulub hulgaliselt ideid nende rakendamiseks igapäevaelus.[6] Lisatud soovitused aitavad igapäevaelus informatsiooniga paremini toime tulla, kasutada maksimaalselt aju potentsiaali ning märgata võimalikke manipulatsioone.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
