Tavakeel
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.
![]() |
See artikkel räägib filosoofia mõistest; keeleteaduse mõistete kohta vaata artikleid Tavakeel (keeleteadus), Kõnekeel, Argikeel |
Ludwig Wittgenstein mõistis oma hilisfilosoofias tavakeele all keelekasutust, mis on rikkumata filosoofilistest konstruktsioonidest. Tavakeelele toetudes on võimalik filosoofilised probleemid hajutada, näidates, et need tulenevad tavakeele "grammatika" vääritimõistmisest.
1950. aastatel levis Oxfordis tavakeelefilosoofia, milles peeti filosoofia põhiliseks vahendiks ja eesmärgiks tavakeele uurimist.