Ţālebāni-Islamiriigi konflikt Afganistanis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Talibani-Islamiriigi konflikt Afganistanis on relvastatud konflikt Iraagi ja Levanti Islamiriigi (ISIL) Afganistani haru ning Talibani (mõlemad on islamistlikud rühmitused) vahel, samuti ISIL-iga seotud rühmituste ja Talibani kildkondade vahel, kes pole rühmituste juhtkondadega rahul.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Ţālebāni-Islamiriigi konflikt Afganistanis | |||
|---|---|---|---|
| Osa Afganistani sõjast (2001–) | |||
| Toimumisaeg | 2015– | ||
| Toimumiskoht | Afganistan | ||
| Hetkeseis | Kestab | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Väeüksused | |||
| |||
|
Kokku 1444 hukkunut (2020)[4] | |||
2015
11. novembril 2015 puhkesid Afganistani Zabuli provintsis Talibani eri fraktsioonide vahel lahingud. Talibani uuele juhile Akhtar Mansoorile lojaalsed võitlejad hakkasid võitlema ISIL-i pooldava fraktsiooniga, mida juhtis mulla Mansoor Dadullah. Dadullahi fraktsioon sai kokkupõrgete ajal ISIL-ilt toetust ning ISIL-i võitlejad, sealhulgas Tšetšeenia ja Usbekistani välisvõitlejad, toetasid teda. Kuid Dadullah ja ISIL said Mansoori vägedelt sellest hoolimata lüüa. Zabuli provintsi julgeolekudirektori Ghulam Jilani Farahi sõnul hukkus lahingutes mõlemal poolel üle 100 võitleja.[5]
2016
2016. aasta märtsis hakkasid Muhammad Rasuli juhitud Mansoori vastased Talibani fraktsioonid üheskoos Mansoori lojalistide vastu võitlema, lahingutes hukkus kümneid.[6]
2017
26. aprillil 2017 puhkesid lahingud pärast seda, kui ISIL pidas Jowzjani provintsis kinni Talibani jaoks oopiumi müümisega seotud kolm narkodiilerit. Afganistani riikliku politsei kõneisik teatas, et Taliban ründas ISIL-i kättemaksuks, ta sõnas, et "kokkupõrked puhkesid, kui rühm relvastatud talibanlasi ründas Daeshi võitlejad, et [kindlustada] kolme narkokaubitseja vabastamine, kes olid kohale tulnud, et maksta Talibanile tehingu eest 10 miljonit afgaanit [12 360 €]." Talibani kõneisik Zabihullah Mujahid kinnitas samuti, et sel ajal käisid ISILiga kokkupõrked, avaldamata võitluse laadi või põhjuste kohta täpsemaid detaile.[7]
24. mail 2017 toimus Talibani ja ISIL-i kokkupõrge, mis oli toona väidetavalt suurim nende kahe osapoole vaheline tulevahetus, kus oli 22 inimohvrit, kellest 13 olid Talibani ametniku sõnul ISIL-i ja 9 Talibani võitlejat. Kokkupõrked toimusid Iraani-Afganistani piiri lähedal. Taliban oli rünnanud piirkonnas asuvat ISIL-i laagrit. ISIL-i ülem, kes varem oli olnud Talibani liige, ütles, et Talibani ja ISIL-i vahel oli kokkulepe teineteist seni mitte rünnata, kuni pole peetud dialoogi. Ülem väitis, et Taliban rikkus kokkulepet ja ründas ISIL-i laagrit. ISIL-i ülem väitis ka, et rünnak koordineeriti Iraani sõjaväega ja et seal olid iraanlased, kes filmisid surnud ISIL-i võitlejaid. Ka Talibanist lahku löönud fraktsiooni juht Fidai Mahaz on Talibani suhete eest Iraaniga kritiseerinud. Paar päeva enne lahingut kohtus Taliban Iraani ametnikega, et arutada piirkondlikke probleeme. Fidai Mahazi kõneisik väitis, et kohtumine toimus Talibani palvel, kuna Talibanil oli saanud küllalt ISIL-i laienemisest riigis ning see puudutas ka Iraani valitsust. Pressiesindaja ütles, et Taliban sai Iraani luureteenistustelt Iraani piiri lähedal ISIL-iga võitlemiseks 3 miljonit USA dollarit sularaha, 3000 relva, 40 veoautot ja laskemoona, Talibani kõneisik lükkas need väiteid ümber.[8][9]
2018
Pärast Venemaa valitsuse ja Talibani vahelisi kõnelusi mõistis USA riigisekretäri abi Alice Wells 20. juunil 2018 hukka Venemaa valitsuse seisukoha Talibani suhtes ehk Talibani toetamise ISIL-i vastu, väites, et see annab Talibanile legitiimsuse ja kahjustab rahvusvaheliselt tunnustatud Afganistani valitsust.[10]
2018. aasta juulis alustas Taliban Jowzjani provintsis ISIL-ile pealetungi, ISIL-i alistunud ülema sõnul oli Taliban ISIL-i vastu suunatud pealetungi jaoks kokku kogunud 2000-mehelise sõjaväe, samuti võitlesid Talibani eest varem ISIL-ile truudust vandunud Usbekistani Islamiliikumise võitlejad. Lahingute tagajärjel jäi koduta 3500–7000 tsiviilisikut. Juuli lõpuks oli ISIL-ile selles piirkonnas jäänud vaid kaks küla ning nad Afganistani valitsuselt abi, nõustudes vastutasuks kaitse eest relvad maha panema. Hiljem korraldasid Afganistani õhujõud ISIL-ile vastutasuks alistumise eest Talibani vastu õhurünnakud, Afganistani valitsuse ja ISIL-i vaheline leping tekitas hiljem poleemikat.[11][12]
2018. aasta augustis palus Taliban USA valitsuse ja Talibani vahelistel läbirääkimistel Dohas USA-l lõpetada Talibani vastu õhurünnakud ning anda Talibanile ISIL-i vastu võitlemiseks tuge.[13]
2019
22. juunil 2019 teatas Afganistani valitsusametnik Kunaris toimuvatest Talibani ja ISIL-i vahelistest rasketest kokkupõrgetest. Ametnik väitis, et Afganistani sõjavägi tappis piirkonnas mitu ISIL-i võitlejat ja samas piirkonnas oli aktiivne ka Taliban.[14]
29. juunil 2019 avaldas ISIL fotod Talibanilt sõjasaagiks saadud relvadest.[15] Samal päeval avaldas ISIL video oma võitlejatest, kes uuendasid oma bayahi Abu Bakr al-Baghdadile, võitlejad kritiseerisid Talibani rahuläbirääkimiste pidamise pärast ja kutsusid Talibani võitlejaid ISIL-iga liituma.[16]
1. augustil 2019 väitis Amaqi uudisteagentuur, et ISIL tappis Kunaris toimunud kokkupõrgete käigus 5 Talibani liiget.[17]
1. oktoobril 2019 väitis ISIL, et tappis ja haavas Tora Boras 20 Talibani võitlejat.[18]
2021
Poolte vahel toimus raske lahing, milles hukkus 183 inimest.
- Opositsiooni-ISILi konflikt Süüria kodusõja ajal
- Islamiarmee-Al-Qaida konflikt
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
