From Wikipedia, the free encyclopedia
Selles loendis on loetletud Saaremaa asehaldurid alates Taani võimuperioodist XVI sajandil kuni XX sajandi alguseni.
Pärast Saare-Lääne piiskopkonna ostmist loovutas Taani kuningas Frederik II selle oma vennale Magnusele. Haldusvõimu teostamiseks seati ametisse asehaldur. 1572. aastal allutati Saaremaa otseselt kuningavõimule. Selline korraldus kehtis kuni 1645. aastani, mil Saarema liidendati Brömsebro rahu alusel Rootsiga.
Ametiaeg | Nimi | Märkused |
---|---|---|
1560−1563 | Dietrich von Behr (u 1505−1575) | |
1562−1574 | Heinrich von Lüdinghausen gen. Wulff (enne 1510−1574) | Endine Maasilinna foogt, Ida-Saaremaa asehaldur |
1563−1567 | Christoffer Valkendorf (1525−1601) | |
1574−1576 | Claus von Ungern (u 1540−1577) | |
1576−1579 | Johann von Uexküll (suri 1583) | 1576. aastast Kuressaare asehaldur[1] Dietrich Fahrensbach (u. 1495 – u 1580) |
Vincents Jensen Juel (u 1530−1579) | ||
1579−1584 | Jürgen von Fahrensbach (1551−1602) | |
1584−1589 | Matthias Budde (u 1553−1591) | |
1589−1594 | Johann Schwalbe (Swabe) (suri 1594) | |
1594−1612 | Claus Maltesen Sehested (1558−1612) | |
1612−1613 | Niels Mogensen Krag (1574−1650) | |
1613−1622 | Jacob Lavesen Beck (1570−1622) | |
1622−1634 | Frederik Frandsen Rantzau (1590−1645) | |
1634−1643 | Anders Bille (1600−1657) | |
1643−1645 | Ebbe Ulfeldt (1616−1682) | taani k. Lensmand på Arnsborg (Øsel)[2] |
Pärast Saaremaa Rootsiga liidendamist (1645) allutati see esialgu Riia kubernerile, kuid juba samal aastal nimetati ametisse kuberner. XVII sajandi lõpul asendati kuberneri ametikoht maapealiku institutsiooniga, mis jäi kehtima kuni 1710. aastani.
Ametiaeg | Nimi | Auaste | Märkused |
---|---|---|---|
1645−1648 | Anders Hästehufvud (1577−1657) | viitseadmiral | |
1648−1654 | Johan Utter (1605−1654) | ooberstleitnant | Nimetatud ka asehalduriks[3]. 1648–1654 oli Saaremaa läänistatud Magnus Gabriel De la Gardiele, kui Kuressaare krahvkond |
1654−1660 | vabahärra Reinhold Liwe (1621−1665) | ooberst | Ühtlasi Kuressaare komandant. Rootsi kuninganna Kristiina loobumise järel troonist 1654. aastal, sai Saaremaast ja Kuressaare krahvkonnast aastateks 1654–1689 tema elatusmaa, mille valitsejaks oli Saaremaal Saaremaa asehaldurid. |
1660−1676 | vabahärra Carl Sparre (1627−1701) | ooberst (a-st 1664 kindralmajor, a-st 1668 kindralleitnant, a-st 1675 kindral) | |
1676−1678 | Carl Siöblad (1611−1696)[4] | suurtükiväekindral | |
1678−1687 | Georg (Jürgen) von der Osten gen. Sacken (1617−1690) | ||
1687−1689 | vabahärra Carl Siöblad (1611−1696) | suurtükiväekindral | 2. ametiaeg |
1689−1690 | Georg (Jürgen) von der Osten gen. Sacken (1617−1690) | 2. ametiaeg |
Ametiaeg | Nimi | Auaste | Märkused |
---|---|---|---|
1689−1690 | Lars Eldstierna (suri 1701)[5] | kammernõunik | |
1690−1701 | vabahärra Peter Örneklou (1631−1701) | ooberst | |
1701−1710 | Engelbrecht Mannerburg (1639−1719) | Lahkus Saaremaalt 1710 |
Ametiaeg | Nimi | Auaste | Märkused |
---|---|---|---|
1689−1690 | Matthias von Stackelberg (1631−1704) | ooberstleitnant | Ühtlasi Kuressaare komandant |
1691−1701 | Engelbrecht Mannerburg (1639−1719) |
Pärast Venemaa keisririigi võimu kehtestamist Eesti alal (1710) allutati Saaremaa Riia kindralkubernerile. 1719. aasta halduskorralduse muudatusega ― Riia kubermang jagati Liivimaa ja Smolenski distriktiks ― kuulus Saaremaa ühena kolmest kreisist Liivimaa distrikti koosseisu.[6] 1731. aastal taastati aga varasem Rootsi-aegne korraldus: Saaremaale anti ainsa Liivimaa kreisina iseseisva provintsi staatus ja nimetati ametisse maavalitsus, mille eesotsas oli maapealik. See korraldus kaotati 1765. aastal ja kogu haldusvõim anti esialgu kolmeliikmelise revisjonikomisjoni kätte. 1768. aastal seati sisse asehalduri ametikoht, kes allutati Riia kindralkubernerile.[7] 1783. aastal liidendati Saaremaa üheksanda maakonnana Riia kubermangu koosseisu.[8]
Ametiaeg | Nimi |
---|---|
1731−17.... | Friedrich Johann von Lode (1683−enne 1753) |
17....−17.... | Niclas von Krämer (Kraemer) (1693−1739) |
17....−1740 | Christian Friedrich von Poll (1672−1748) |
1740−1746 | vabahärra Erich Johann von Vietinghoff (1699–1761) |
1746−1753 | Heinrich Johann Tunzelmann Edler von Adlerflug (1695–1759) |
1753−1757 | Johann Matthias von Kroock (1714−1766) |
1757−1765 | Lorenz Johann von Folckern (1717−1775) |
Pärast Lääne-Eesti saarte okupeerimist 1917. aastal seadsid Saksamaa okupatsioonivõimud sisse tsiviilvalitsuse, mille eesotsas oli kuberner.[13] Viimasele allutati ka Muhu ja Hiiumaa.
Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
---|---|---|---|
1917−1918 | vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (1857−1941) | jalaväekindral | |
Konrad Friedrich August Henry William Balck (1858−1924) | kindralleitnant |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.