From Wikipedia, the free encyclopedia
Tšekeholo keel (Cheke holo)[2] on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vaikses ookeanis asuvas Saalomoni Saarte saareriiki kuuluval Santa Isabeli saarel. Selles piirkonnas kõneldakse lisaks tšekeholo keelele ka inglise keelt ning veel seitset kohalikku keelt. Tšekeholo keel on selles piirkonnas levinuim keel.[1]
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tšekeholo keel (Cheke Holo) | |
---|---|
Kõneldakse | Saalomoni Saared |
Piirkonnad | Okeaania |
Kokku kõnelejaid | ~10 800 (1999) [1] |
Keelesugulus |
Austroneesia hõimkond Kesk-Ida-Austroneesia keelkond Mesomelaneesia keeled Tšekeholo keel |
Keelekoodid | |
ISO 639-3 | mrn |
Santa Isabel saare kaart |
Tšekeholo keel on suguluses kokota keelega. Lisaks sellele on veel hulk keeli, mis omavad väga palju sarnasusi tšekeholo keelega. Need on: blablanga, gao ja zazao keeled.[3]
Cheke Holo – sõna-sõnalt inglise keelde tõlkides tähendab «uplands language» ehk «kõrgustike keel» eesti keeles. Keelele on pandud selline nimetus selle kõnelejate asukoha pärast, kes elavad kõrgendikel ja orgudes Saalomoni Saarte mägises piirkonnas.[1]
Keele alternatiivsed nimetused on A’ara, Holo, Kubonitu, Maringe (Maringhe), Hograno (Hogirano). [1][3]
Saalomoni Saarte Lõuna-Ida piirkonnas, Maringe's, elanikud nimetasid oma keelt «Maringe», kuid saarte Põhja-Lääne piirkonnas, Hograno's, seda nimetati «Hograno». Alles 20. sajandi teisel poolel keelt hakati nimetama «Cheke Holo» ühte moodi kogu Saalamoni Saarte piirkonnas.[1][3]
Tšekeholo on keel, mida kõneldakse Saalomoni Saartel. Ethnologue 2010. aasta andmete põhjal kasutatakse keelt Santa Isabeli saarel, täpsemalt: Maringe piirkonnas, Ghnulahaghde külas, Kia District piirkonnas, Hograno ranniku külades, Gao-Bughotu piirkonnas, ka laialipillutatud külades.[1][3]
Tänapäeval on väga raske tšekeholo keele kõnelejate arvu kindlaks teha. Erinevad andmed:
Arvsõnad | Tšekeholo keeles | Eesti keeles |
---|---|---|
1 | kaisei | üks |
2 | pʰei | kaks |
3 | tʰiloi | kolm |
4 | fati | neli |
5 | ɡlimai | viis |
6 | nam̥noi | kuus |
7 | fitui | seitse |
8 | n̥anai | kaheksa |
9 | n̥evai | üheksa |
10 | nabotʰoi | kümme |
50 | ɡlima fului | viiskümmend |
100 | kaisei ɣobi | ükssada |
Tähtede ortograafia | Foneetiline sümbol |
---|---|
a | a |
b | b |
ch | č |
d | d |
e | e |
f | f |
ḡ | g |
g | ɣ |
gh | ɣʰ |
gn | ɦʰ |
gnh | ɦʰ |
i | i |
k | k |
kh | kʰ |
l | l |
lh | lʰ |
g | ɣ |
m | m |
mh | mʰ |
n | n |
n̄ | ŋ |
n̄h | ŋʰ |
o | o |
p | p |
ph | pʰ |
r | r |
rh | rʰ |
s | s |
t | t |
th | tʰ |
u | u |
v | v |
w | w |
z | z |
a) Helisuse järgi jagatakse :
b) /t(th)/ hääldatakse täpselt samamoodi nagu inglise keeles «the».
c) Tšekeholo keeles viimast häälikut ei hääldata.
d) Nooremad tšekeholo keele kõnelejad arvavad, et /z/ häälikut pole olemas, seega oma kõnes nad hääldavad /z/ asemel /j/. Vanemad inimesed nii ei arva. Seetõttu tänapäeval häälik /z/ kaotab oma tähtsust.
Näide: noored ütlevad [gaiju], vanemad [gaizu].
e) Enamik sõnu, mis sisaldavad häälikut /v/ on laensõnad, mis võeti üle bugotu keelest (Bughotu language).
f) Tšekeholo keeles ei ole olemas häälikut /w/. See häälik leidub mõnedes laensõnades (wiki, wasi).
g) Glotaalsed häälikud on tšekeholo keeles helitud. Kui need seisavad sõnas teste häälikute juures, siis neid eraldatakse apostroofiga ( ' ).
h) Täishäälikute inventaar tšekeholo keeles on pigem ebahuvitav. Keeles kasutatakse viie täishääliku süsteemi, milles heli võib erineda sõltuvalt foneetilisest keskkonnast.
Täishäälikud:[3]
i hääldatakse nagu inglise keeles «eat»
e hääldatakse nagu inglise keeles «egg»
a hääldatakse nagu inglise keeles (esimene a) «banana»
o hääldatakse nagu inglise keeles «open»
u hääldatakse nagu inglise keeles «new»
i) Häälikud, mille moodustamisel tekib suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus kasutatakse nende ees tähte h.
Näide:
Eesvokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid | |
---|---|---|---|
Kõrged | i | u | |
Keskkõrged | e | o | |
Madalad | a |
Tšekeholo keel on aja jooksul kujunenud tugevasti flekteerivaks keeleks. Keel kasutab sõnatuletuses ja vormimoodustuses fleksiooni.[3]
On olemas neli arvukategooria liiget: ainsus, kaksus, kolmsus, mitmus.
Isik | Ainsus | Duaal ehk kaksus | Triaal ehk kolmsus | Mitmus |
---|---|---|---|---|
1. inklusiivne | iara | tapa | tatilo | tahati |
1. eksklusiivne | iara | gepa | getilo | gehati |
2. | iaga | gopa | gotilo | gotilo |
3. meessoost | mana | phia mare | tilo mare | (hati) mare |
3. muu | na'a | repa | retilo | rehati; re'e |
Isik | Ainsus | Mitmus |
---|---|---|
1. inklusiivne | gau iara | gita (tapa, tatilo, tahiti) |
1. eksklusiivne | gau iara | gami (gepa, getilo, gehati) |
2. | nigo lago | gami (gopa, gotilo) |
3. meessoost | ni mana | di (phia mare, tilo mare, mare) |
3. muu | ni na'a | di (repa, retilo, re'e, rehati) |
Näide: Hara ni mana – otsida teda
On olemas kaks tüüpi omastavat asesõna: võõrandamatud ja lahutamatud.
Võõrandamatuid vorme kasutatakse selleks, et näidata, kes omandab teatud toitu, jooki, tubakat ja muud tarbekaupa.
Isik | Ainsus | Mitmus |
---|---|---|
1. inklusiivne | nogu (nimisõna) iara | noda (nimisõna) (tapa, tatilo) |
1. eksklusiivne | nogu (nimisõna) iara | nomi (nimisõna) (gepa, getilo) |
2. | nou (nimisõna) iago | nomi (nimisõna) (gopa, gotilo) |
3. meessoost | nogna (nimisõna) mana | nodi (nimisõna) (phia, mare) |
3. muu | nogna (nimisõna) na'a | nodi (nimisõna) (repa, retilo) |
Isik | Ainsus | Mitmus |
---|---|---|
1. inklusiivne | nimisõna + ḡu iara | (nimisõna) + da (tapa, tatilo) |
1. eksklusiivne | nimisõna + ḡu iara | (nimisõna) + mi (gepa, getilo) |
2. | nimisõna + mu iaro | (nimisõna) + mi (gopa, gotilo) |
3. meessoost | nimisõna + gna mana | (nimisõna) + di (phia, mare) |
3. muu | nimisõna + na'a | (nimisõna) + de (repa, retilo) |
Näited:
On olemas neli demonstratiivi. Inglise keeles need täidavad funktsiooni: this, that, these, those.
Proksimaalne | Distaalne | |
---|---|---|
Ainsus | igne – this/see | igno – that/ too |
Mitmus | igre – these/need | igro – those/ nod |
a) Kui tegusõnale lisada sufiks -gna, siis sellel on sama funktsioon nagu sufiks -ing inglise keeles. Moodustub nimisõna.
Näited:
b) Paljud nimisõnad moodustatakse tegusõnadest. Kui helitu sulghälikute (k, p, t) taha lisada h, siis tegusõnast moodustub nimisõna.
Näited:
Artiklid on alati nimisõna taga.
a) Ainsuse artiklid
Näited:
b) Mitmuse artiklid
Näited:
Väga sageli kasutatavad kvantorid näitavad, kas tegemist on ühe üksusega või määratlematu arvuga.
Üksikasju tähistatakse numbriga üks (kaisei), kollektiive mõistetega keha (mõned, aga mitte teised), ḡoro (kõik rühmast), ḡoro (kõik väga suurest hulgast).
Näited:
a) Omadussõnad, mis kirjeldavad isikut või asja on alati nimisõna järel.
Näited:
b) Paljud omadussõnad on moodustatud tegusõnadest. Tuleb lisada sõnale eesliidet na või moodustada nihe konsonantide vahel: f muutub fn-ks, s muutub sn-ks.
Näited:
Lühendid, mida näidetes kasutatakse:
Sõnavormid ni ja di määravad mõlemad objekti, mis kuulub kolmandale isikule.
Ainsuses kasutatakse ni ja mitmuses di.
Näited:
a) Sihitu tegusõna muutub sihiliseks kui sellele lisada eesliidet fa.
Näide:
b) Kui omadussõnale, mis määrab tegevust, lisada eesliidet fa, siis see funktsioneerib sihiline tegusõnana.
Näide:
c) Paljudes olukorraduses tegusõna funktsioon sõltub kontekstist ja teksti tähendusest.
a) Tšekeholo keeles on olemas skeem (CVVCVCV), mille järgi toimib reduplikatsioon. Tuleb kustutada sõnas vormis teine konsonant.
Näide:
b) Reduplikatsioon on väga oluline tegusõna moodustamisel.
c) Ühest küljest, reduplikatsiooni tõttu muutuvad sihitud tegusõnad sihilisteks.
Näited:
d)Teisest küljest, reduplikatsioon võib näidata ka seda, et tegevus võib uuesti toimuda või kesta pikemat aega.
Näited:
a) Lihttulevik[3]
Kui lauses leidub na tegusõna ees, siis tegu on lihtmineviku lausega.
Näide:
Sul tulevik maksta komp. John'ile art.
Mineviku määrab ka tegusõna ees seisev neke, mis tähendab « eile».
Näide:
Ipf. minema kala
Näide:
Praegu leidma lõp. ta art.
c) Olevik[3]
Kui lauses leidub te tegusõna taga, siis tegu on oleviku lausega. Te ei tähenda ainult oleviku, vaid see võib olla ka asesõna: «mis», « kes», «mida». Tihti te järel tuleb la, mis tähendab «praegu», «kohe».
Näide:
Üks mees jooks. Pr. praegu tulema seal
a) Kui omadus- või tegusõnale lisada eesliidet fa, siis need muutuvad määrsõnaks.
Näited:
b) Väike arv tegusõnu võivad funktsioneerida määrsõnana. Need on : fodu – koos olema, sopa – eraldatud olema, koko – ära viskama.
Näited:
c) Teatud hulgal määrsõnadel on erinev tähendus, sest nad muudavad tegevuse eesmärke. Sellised määrsõnad eelnevad tegusõnale, mida nad muudavad.
Näited:
d) Tegusõna taga tulevad järgmised määrsõnad:
On olemas kaks peamist eessõna, need on ka ja ke.
a) Eessõna ka on väga mitmekesine, see tähistab asukohta (juures) , näitab aega (ajal), põhjust (sest, et; alates) ning on kaasaaitav (koos).
Näited:
b) Eessõna ke kasutatakse koos mõistetega (sees, üleval, all), et näidata objekti asukohta. Selle kombinatsiooni tõttu moodustuvad järgmised eessõnad : allpool, seespool, eespool.
c) Kui on vaja näidata kindla isiku asukohta, siis tuleb võtta aluseks balu ning lisada sellele järelliidet –gna ainsuse puhul ja –di mitmuse puhul.
Näide:
Tšekeholo keeles puudub kindel põhisõnajärg. Lauseid on võimalik järjestada kolmel viisil: SVO (subjekt – verb – objekt), VSO (verb -subjekt – objekt), VOS (verb – objekt – subjekt).
a) SVO, VSO, VOS on sõnajärjekombinatsioonid, mida kasutatakse iseseisvas jaatavas lauses, kus alus märgib kuulajale tuntud asja.
c) Keele kõnelejad konstrueerivad lauseid kõigi kolme kombinatsiooni alusel võrdse sagedusega.
d) VSO kombinatsiooni järgi ehitatud lause on keerulisem, sest verbile kuuluv objekt on lauses varjatud.
a) Keele struktuuris on olemas mitu sidesõna tüüpi.
b) Pärisnimed ja kohanimed on ühendatud omavahel sidesõna ge abil. Eesti keeles see täidab ja sidesõna funktsiooni.
Näide:
c) Kui lauses tahetakse ühendada omavahel kindlat isikut ja isikulist asesõna, siis tuleb kasutada duaalset või triaalset isikulist asesõna, mis täidaks sidesõna funktsiooni.
Duaalsed on : tapa, gepa, gopa, phia mare, repa.
Triaalsed on : tatilo, getilo, gotilo, tilo mare, retilo.
Näide:
d) On olemas veel suur hulk sidesõnu, mida kasutatakse sõnade ühendamiseks.
Need on:
e) On olemas veel hulk sõnu, mille funktsiooniks on sõnade ühendamine.
Need on:
Näide:
a) Eituse puhul kasutatakse the'o, mis viitab sellele, et tegevus on ebaõnnestunud või puudub mõni objekt lauses.
Näide:
Ng. kanuu
b) Eitust on võimalik väljendada paigutades eituse määrajat (the'o) positiivse väide taha.
Näide:
c) Muud eituse vormid, mis on moodustatud the'o baasil.
Need on:
d) Kui tegusõna on eitav, tuleb kasutada vormi the'ome (või selle lühedi: thome).
e) Eituse vormid tuleb alati panna tegusõna ette.
f) Eituse vormil on sama tähendus nagu inglise keeles not, mille funktsiooniks on lause eitamine.
Näide:
Ng. v. Buala Sm. Sg.
g) Üldeituse puhul eitatakse lausega väljendatud tervikuna. Selleks kasutatakse blahi, mis seisab tegusõna ees ning tähendab «üldse mitte» eesti keeles.
Näide:
h) Kui tahetakse väljendada negatiivset soovi või tahet, siis kasutatakse alust tira.
Tira tähendab eesti keeles: ei taha, keelduma.
Tšekeholo keeles küsimusi esitatakse väga sageli intonatsiooni kaudu. Sel juhul ei kasutata küsisõnu.
a) Küsilause lõpus tavaliselt seisab sõna, mis viitab objektile.
Näide:
b) On olemas teatud hulk küsisõnu, mida kasutatakse küsilausete üles ehitamiseks.
Need on:
Näide:
c) Küsisõnad niha ja heva seisavad alati küsilause lõpus.
Näide:
d) Küsisõna unha seisab alati pärast tegusõna.
e)Teatud olukordades võib küsisõna hei tähendada mitte «kes?», vaid «mis?».
Näide:
f) Mõnikord küsisõna hei võib tähendada ka «kelle?».
g)Küsisõna heva (kus?) võib teatud küsilauses tähendada «mees / naine kus?» või «grupp kust?».
Tšekeholo keeles on 5 täishäälikut, eesti keeles aga 9. Tšekeholo keeles puuduvad eesti keelele omased : õ, ä, ö, ü.
Tšekeholo keeles on 3 helitut häälikut, eesti keeles aga 12. Eesti keeles on veel: k, p, t, f, h, s, š, z, ž.
Tšekeholo keeles on 3 häälikut, mis puuduvad eesti keeles: ɣ, ḡ, n̄ .
Tšekeholo keeles puuduvad sellised häälikud: š, ž.
Eesti keele põhisõnajärjeks on SVO. Tšekeholo keeles puudub kindel põhisõnajärg. Lauseid on võimalik järjestada kolmel viisil: SVO , VSO, VOS.
Sarnased täishäälikud : a, e, i, o, u.
Sarnased helitud häälikud : b, d, g.
Tšekeholo kirjaviisi aluseks on ladina põhitähestik. Kasutatakse klassikalist ladina tähestikku, mis koosneb 26-st tähest. [1]
Need on: Aa, Bb, Cc, Dd, Ee,F f, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz.
Tšekeholo keele kirjasüsteem põhineb IPA (International Phonetic Alphabet) tähestiku süsteemile, mille funktsiooniks on foneetika tähistamine.[3]
Sõnade kirjutamine toimub vasakult paremale. [1]
Keeles on kaks suuremat murderühma: Maringe ja Hograno murded. [6]
Need inimesed, kes elavad Saalomoni Saarte Lõuna-Ida piirkonnas kõnelevad Maringe't ja need, kes elavad Põhja-Läaane piirkonnas, kõnelevad Hograno't. [6]
Hograno kõnelejad ei tunnusta Maringe't ja vastupidi. Keelele pandi nimetus Cheke Holo kui alternatiivne nimi. [6]
Vahe kahe dialekti vahel on ainult mõnedes leksikaalsetes olukordades. [6]
Fonoloogiline struktuur on samasugune. [6]
Tänapäeval teevad mõlema dialekti kõnelejad tihedat koostööd ning käivad ühes kirikus, mida varem ei tehtud. [6]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.