Svenska Teatern
From Wikipedia, the free encyclopedia
Svenska Teatern (soome keeles Ruotsalainen Teatteri) on Soome pealinnas Helsingis asuv rootsikeelne teater. Teatrihoone asub Esplanaadi pargi ja Mannerheimintie ristumiskohas Erottaja (rootsi keeles Skillnaden) ristmikul.
Esimene puidust teater
Esimene Helsingi teatrihoone võeti kasutusele 1827. aastal: tegemist oli väikese puust hoonega Mikonkatu ja Esplanaadi nurgas. Hoone arhitekt oli Carl Ludvig Engel. Kui teatrihoone kasutusele võeti, ei olnud seal oma püsivat näitetruppi, vaid seal mängisid rändteatritrupid, mis olid sageli kas teel Peterburi või sealt tagasi. Enne teatrihoone valmimist esinesid sellised trupid tagasihoidlikes oludes: näiteks kauplustes või ühes vanas Kamppi linnaosas asunud tubakalaos, mida nimetati komöödiaaidaks.[1]
Esimene kivihoone
Pärast seda, kui Helsingi oli viimaks oma teatrihoone saanud, muutus teatrikunst väga populaarseks meelelahutuseks ja Engeli teatrihoone jäi kiiresti liiga väikeseks. 1860. aasta 28. novembrist hakati etendusi andma uues teatrihoones, mis asus samal kohal, kus Svenska Teatern ka tänapäeval asub (Erottaja ristmikul). Uue kivist teatrimaja arhitekt oli Georg Theodor Chiewitz. Esimene teatris ette kantud tükk oli harrastusnäitlejate esitatud Zacharias Topeliuse ja Fredrik Paciuse "Küprose printsess" (Princessan av Cypern). Uue teatrihoone esimesed näitlejad kuulusid Pierre Joseph Delandi truppi, mis teatris hooajal 1860–1861 etendusi andis. Seejärel moodustus selle trupi põhjal teatri esimene püsikoosseis. Teatri laval kõneldi algselt vaid rootsi keeles, kuid peagi sai rootslannast näitlejast Hedvig Raa-Winterhjelmist (1838–1907) esimene näitleja, kes rääkis laval soome keelt. Kuna ta ei osanud soome keelt, õppis ta oma teksti lihtsalt pähe.[1][2]
Tänapäevane teatrihoone
Vaid kolm aastat pärast teatrihoone kasutuselevõttu hävis see ööl vastu 1863. aasta 8. maid tulekahjus peaaegu täielikult: säilisid vaid poolringikujulised müürid, mis annavad ka tänapäevasele hoonele selle äratuntava kuju. Kuigi tollase teatrihoone arhitektuuri eriti ei hinnatud (hoonet võrreldi Esplanaadile päevitama hiilinud suure kilpkonnaga), peeti sündmust suureks katastroofiks. Hoone ülesehitus algas kohe ja seal sai etendusi anda jälle alates oktoobrist 1866: samas uusklassitsistlikus hoones, kus teater ka tänapäeval tegutseb. Sel korral oli hoone arhitekt venelane Nikolai Benois ning hoone südameks sai tema kuldsetes ja punastes toonides salong. 1867. aastal rajati ka ühing Garantiföreningen för Svenska Teatern, mille juhatus juhib teatrit tänapäevani. Kuni aastani 1887 kandis teater nime Uus Teater (Nya Teatern), kuid kuna 1872. aastal oli Helsingisse rajatud ka soomekeelne teater, sai teatri uueks nimeks Rootsi Teater (Svenska Teatern).[1].
Teatriga on olnud seotud paljud Rootsis tegutsenud muusikud, sealhulgas Oscar Byström ja Johan Lindgren. Teatri rajamise aastana tähistatakse küll 1866. aastat, kuid teatriga on samal kohal tegeldud seega ka varem. Just seal teatris kanti esimest korda ette paljud Jean Sibeliuse teosed, sealhulgas tema poeemi "Finlandia" esialgne variant 1899. aasta novembris.[3]
20. sajand
20. sajandi alguses koosnes teatri juhatus peamiselt rootslastest ja lisaks oli suur osa näitlejatest pärit Rootsist. 1915. aastal võeti vastu ametlik otsus, et teater peab olema soomerootslaste rahvuslik teater. Näitlejatepõuda leevendas 1908. aastal rajatud Svenska Teaterni kool, kus koolitati rootsikeelseid näitlejaid (algselt Svenska Teaterns elevskola, aastast 1966 Svenska Teaterskolan i Helsingfors). Kui 1979. aastal rajati Helsingisse teatrikõrgkool Taideyliopiston Teatterikorkeakoulu, liideti sellega ka mainitud kool ja jätkati rootsikeelset näitlejakoolitust.[4]
Aastakümnete möödudes taas väikseks jäänud Svenska Teaterni hoonet laiendati ja kaasajastati aastatel 1935–1936 arhitektide Eero Saarineni ja Jarl Eklundi juhtimisel. Hoone fassaad muudeti dekoreeritud fassaadist siledaks funktsionalistlikus stiilis fassaadiks. Kuid hoone salong ja fuajee jäid sellisteks, nagu arhitekt Benois need planeerinud oli. Hoone fassaadi ehtinud karüatiidide uueks omanikuks sai leheomanik ja parlamendiliige Amos Anderson ja tänapäeval asetsevad need Kimitoöni saarel asuva Söderlångviki härrastemaja garaaži lõunatiival. Huvitava kokkusattumusena oli hoone moderniseerimise plaanidega paarkümmend aastat varem tegelenud ka Saarise isa Eliel Saarinen, kuid selleaegne plaan ei teostunud.[1].
Järgmine põhjalikum renoveerimine leidis aset 1980. aastatel. Need tööd toimusid etapikaupa ja peamiselt suviti, seetõttu ei seganud see olulisel määral teatri tegevust. 1991. aastal, mil tähistati hoone 125. aastapäeva, sai hoone fassaad tagasi osa oma algsest väljanägemisest: avati uuesti tänavale suunatud alumise korruse aknad, mis tegi võimalikuks ka kohviku toimimise majas.[1].
Teatrijuhid pärast 1904. aastat
| Juht | Aastad |
|---|---|
| Konni Wetzer | 1904–1916 |
| August Arppe | 1919 |
| Nicken Rönngren | 1919–1954 |
| Runar Schauman | 1954–1963 |
| Carl Öhman | 1963–1982 |
| Jack Witikka | 1982–1987 |
| Georg Dolivo | 1987–1996 |
| Lars Svedberg | 1996–2002 |
| Johan Storgård | 2002– |
Tänapäeval on teatril kaks lava: suur lava (Stora scenen) ja minilava (Miniscenen). Kui neist esimesse mahub publikut ligikaudu 500, siis väiksema lava ette on võimalik mahutada 127 inimest. Teatris leiab igal aastal aset ligikaudu 10 esietendust ja teatri palgal on umbes 80 inimest, kellest neljandik on näitlejad. 2015. aastal külastati teatrit veidi enam kui 110 000 korda ja sellest 96% moodustasid teatri enda etenduste külastajad.[5]
2011. aasta sügisel lõppes 2010. aasta juunis alanud Svenska Teaterni hoone renoveerimine, mille kogumaksumuseks kujunes 50 miljonit eurot ja mille arhitekt oli Stefan Ahlman. Tööde ajal tegutses teater kahes kohas: suure lava etendusi anti Bulevardi tänaval asuvas Aleksanterin teatteri majas ja väikese lava etendusi aadressil Erottajankatu 5 asuvas endises kongressikeskuses Den Lilla Skillnaden, mis ehitati teatri vajaduste jaoks ümber. Vastselt renoveeritud majas kanti esimese etendusena 29. veebruaril 2012 ette muusikal "Kristina Duvemålast" (Kristina från Duvemåla).[1].
- Klockriketeatern
- Lilla Teatern
- Teater Viirus
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
