From Wikipedia, the free encyclopedia
Spirulina on filamentsete tsüanobakterite perekonda kuuluv sini-rohevetikas, mis kasvab soojades mageveekogudes. Parimad kasvutingimused on kõrge pH-taseme juures veekogudes, kus on palju karbonaate ja bikarbonaate.[1]
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Spirulina sobib tarbimiseks nii inimestele kui ka loomadele ning seda on suure proteiinide ja vitamiinide sisalduse tõttu juba ammusest ajast tarvitatud toidulisandina.
Spirulina't eristatakse kahte liiki: Spirulina platensis ja Spirulina maxima. Mikroskoobi all vaadelduna on tegemist sinakasrohelise värvusega spiraalsete niidikestega.
Sageli aetakse Spirulina segamini vetikaliigi klorellaga. Peamine erinevus on see, et Spirulina on tuhandeid aastaid vanem ning sellel puudub tugev rakukest. Aafrika teadlased ja terviseorganisatsioonid näevad Spirulina't potentsiaalse näljahädaleevendajana.[2]
Spirulina on üks esimesi fotosünteetilisi eluvorme vanusega üle 3,6 miljardi aasta. Spirulina't on Kesk-Ameerika asteegid ja teised Kesk-Ameerika rahvad sajandeid toiduna kasutanud. Tänapäeval on tegemist laialt levinud toidulisandina, mida suuremalt jaolt toodetakse tööstuslikult USA-s, Tais, Indias, Taiwanis ja Hiinas.[3]
Spirulina't on kasutatud toiduks ka Tšaadi Vabariigis, kust teda on korjatud järvedest ja tiikidest Tšaadi järve ümbrusest. 1965. aastal alustas botaanik Jean Leonard esimest detailset ja süstematiseeritud uurimust Spirulina taime füsioloogia ja kasvutingimuste kohta. See uurimus oli ka alguspunktiks spiruliina suuremahulisele tootmisele ja laiatarbekaubaks muutmisele. 1967. aastal esitles Rahvusvaheline Rakendusbioloogia Ühing spiruliinat kui „supertoitu“.[4]
Spiruliinat on inimorganismil väga kerge seedida ning seda toodetakse toidulisandina mitmel kujul: rohelise peene pulbrina, tablettide või kapslitena. Spiruliinal on väga suur valgusisaldus, suurem kui enamikul teistel taimsetel valguallikatel – kuivatatud Spirulina taimest moodustavad ligikaudu 60% valgud.[5] Lisaks sisaldab spiruliina ka kõiki organismile asendamatuid aminohappeid. Umbes 7% spiruliinast moodustavad kasulikud rasvad ning lisaks leidub selles B-rühma vitamiine (B1, B2, B3, B6, B9), C-vitamiini ning rasvlahustuvat D-, A- ja E-vitamiini.[1]
100 grammis kuivatatud Spirulina taimes on 290 kilokalorit ning lisaks suurele valgusisaldusele ka mitmeid esmatähtsaid vitamiine, eelkõige B-vitamiine (v.a B12-vitamiin) ning mineraalaineid nagu raud ja mangaan.[5]
Toiteväärtus | 100 g |
---|---|
Energia | 293 kcal |
Rasvad | 7 g |
Süsivesikud | 16,9 g |
Raud | 31,9 mg |
Seleen | 8,3 µg |
Valk | 71 g |
Tsink | 2,2 mg |
Kaltsium | 134 mg |
Koostise klass | Osakaal (%) |
---|---|
Valgud | 60 |
Süsivesikud | 14 |
Lipiidid | 6 |
Klorofüll | 1 |
Spiruliina suur toiteväärtus tugevdab organismi immuunsüsteemi ja suurendab seeläbi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Lisaks sellele on kindlaks tehtud ka mõned kaasasündinud ja pärilikud haigused ning tervislikud seisundid, mida spiruliina regulaarne tarbimine vähendada aitab. Spiruliina kasulikud omadused organismile avalduvad ainult selle suukaudsel tarbimisel.[6]
Teaduslikult tõestatud näiteid spiruliina kasulikust mõjust tervisele:
Lisaks vajab märkimist, et spiruliinas on ka ohtralt hea imenduvusega rauda, tehes sellest suurepärase aneemiat ennetava toidu. Võrreldes piimaga on spiruliinas kaltsiumit 26 korda rohkem, mis teeb sellest ka suurepärase toetaja luude ja hammaste tervisele. Klorofüll, millele viitab ka pulbri või tablettide erkroheline värvus, aitab kehast mürke väljutada. Spiruliina toetab tervisliku mikrofloora arenemist soolestikus ning sel moel aitab ka pärmseene infektsiooni kontrolli all hoida.[1]
Puhas, mittesaastunud Spirulina on hea vahend arseenimürgistuse raviks. Seda on näiteks ära kasutatud Bangladeshis, kus suur osa joogivett on arseeniga saastunud. Spirulina on eriti vastupidav keskkonnatingimuste muutustele. Suure toiteväärtuse ja hea kohanemisvõime tõttu on Spirulina'l potentsiaal päästa inimesed näljahädast.[1]
Kuigi spiruliinat tuntakse kui tervisele kasulikku toidulisandit, siis vähestel juhtudel võib esineda ka toksilisust. Toksilised ühendid ei ole mitte Spirulina enda toodetud, vaid võivad sattuda taimega kokku, kui Spirulina on samas veekogus toksilisi ühendeid tootvate vetikaliikidega.[7] Kui Spirulina on saastunud teise vetikaliigiga, toodab see mikrotsüstiini – ainet, mis võib põhjustada seedehäireid ja pikemal kasutamisel maksavähki.[1]
USA Riiklik Terviseinstituut on spiruliina kui toidulisandi liigitanud kategooriasse „tõenäoliselt ohutu“ eeldusel, et taim ei ole kokku puutunud toksilisi ühendeid tootvate organismidega, kuid kategooriasse „tõenäoliselt ohtlik“ (eriti lastele), kui on esinenud mingi kokkupuude toksilisi ühendeid tootvate organismidega.[6]
Spiruliinat on pulbri kujul lihtne lisada smuutisse, salatikastmetesse, suppidesse või muudesse toitudesse. Tasub tähele panna, et juba väga väike kogus pulbrit muudab toidu värvuse intensiivselt tumeroheliseks. Kuna spiruliina maitse on paljude jaoks ebameeldiv, tasub seda segada toiduainetega, mis seda varjutavad. Kui maitse toidus häirib, siis võib proovida spiruliinat tablettide kujul. Spiruliina sobib eriti hästi tooršokolaadi hulka, tuues maiustusse hulgaliselt väärtuslikke toitaineid.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.