From Wikipedia, the free encyclopedia
Soome mütoloogial on palju ühist teiste soome-ugri mütoloogiatega, näiteks eesti, kuid ka teiste naabruses olevate, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga. Soome ja ülejäänud läänemeresoome rahvaste mütoloogiad on seotud teise soome-ugri rahva, saamide mütoloogiaga.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Soome mütoloogia elemendid säilisid suulises traditsioonis ja folklooris kuni 18. sajandini.
Peajumal Ukko (sm 'vana mees') oli algupäraselt loodushing nagu teisedki jumalused. Kõige püham loom oli karu. Karu peeti eelkäijate kehastuseks ja seetõttu kutsuti teda selliste eufemismidega nagu mesikämmen, otso ja kontio.
Esimesena mainis soomlaste uskumisi piiskop Mikael Agricola oma Uue Testamendi tõlke eessõnas. Soome mütoloogiat uuris ka 19. sajandil Lars Levi Laestadius. Suurimad uuringud tehti 19. sajandi jooksul, pannes kirja vana maaluulet ja folkloori. Elias Lönnrot koostas Soome rahvuseepose "Kalevala".
Arvati, et maa tekkis pärast linnumuna lõhkemist. Taevas olevat munakoore ülemine osa või telk, mida toetas põhjapoolusel põhjanaela all olev sammas.
Tähtede liikumist kirjeldati taevakupli keerlemisega ümber põhjanaela ja iseenda. Pöörlemisel tekkis tuuleiil, mille läbi läksid hinged surnute maale, Tuonelasse (toonelasse).
Maa oli lame ja selle äärtes asus Lintukoto (lindude kodu) – koht, kus linnud elasid talvel. Sinna liikusid linnud mööda Linnunrata (linnuteed).
Linnud tõid inimesele ka tema sündides hinge ja viisid selle ära, kui inimene suri. Mõnes kohas oli inimesel puust linnukuju, et linnud ei viiks hinge ära, kui inimene magab.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.