Saue mõis

Saue mõis (saksa keeles Friedrichshof) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Saue linna territooriumile Harju maakonnas.

Looduskaitsealune park, pargiskulptuurid ja looklev teedevõrk moodustavad Saue mõis peahoonele sobiva tausta. Varaklassitsistlik park (ca 15 ha) on esi- ja tagaväljaku osas kujundatud regulaarstiilis, metsapargi osas vabakujuline.^[1]

Saue mõisa järgi on nime saanud Keila lademe Saue kihistik.^[2]

Saue varasem ajalugu on tihedalt seotud sellest 8 kilomeetrit idas asuva Sausti mõisaga (saksa k Sauß), millele Saue ümbruse alad kuulusid. 1620. aastatel eraldasid Sausti mõisa omanikud von Scharenbergid oma valduste lääneosa eraldiseisvaks mõisaks, mis sai nimeks Väike-Sausti (saksa k Klein-Sauß). 1453. aastal esmamainitud Sausti mõisat hakati sellest ajast peale nimetama Suure-Saustiks (saksa k Groß-Sauß).^[3] Johan Holmbergi 1693. aasta kaardil kirjelduses on mainitud, et Väike-Sausti küla 7 adramaad on olnud kaua tühi, nüüd on seal 4 talu ja 2 vabadikukohta.^[4]

1786. aastast sai mõis Friedrich Hermann von Fersenilt (1741 Ridala - 1798) uue nime – Friedrichshof. Kuigi mõisaehitusest võlgadesse sattunud Fersen algselt pantis, siis müüs mõisa Saku mõisaomanikule ja õlletehase asutajale von Rehbinderile, elas Fersen Sauel oma elupäevade lõpuni.

Mõisal olnud palju valdajaid:

1629 – Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Scharenberg
1663 – Ewoldt Scharenberg
1677 – kapten Johan Fuhrmann
1678 – pandihoidja kapten Robert Segener
1696 – rentnik Avelus Liffman
1715 – leitnant Scharenbergi lesk ja kaks poega
1724 – haagikohtunik Ewold Johann von Scharenberg, rentnik Berend Johann Zint
1748 – Franz Heinrich von Scharenberg
1750 – leskproua von Scharenberg
1774 – major Friedrich Hermann von Fersen
1792 – krahv Karl Friedrich von Rehbinder
1844 – krahv Paul Eduard von Rehbinder
1852 – mereväe eruleitnant (hiljem kreisikohtunik) Otto von Ruckteschell
1871 – Wilhelm Reinhold Otto von Straelborn
1912 – Straelborni pärijad – tema naine Elise Sophie (sünd von Tiesenhausen) ja kaks poega^[5]

Barokkstiilis kahekorruseline kivist mõisahäärber valmis 18. sajandi viimasel veerandil. Peahoone projekteeris arvatavasti Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz.^[3]^[6]

Pärast 1919. aasta mõisate sundvõõrandamist kinkis Eesti Vabariik mõisa Vabadussõjas silma paistnud Johannes Ermile. Pärast Teist maailmasõda tegutsesid mõisa peahoones mitmed asutused: vanadekodu, kroonikute haigla, masinatraktorijaam, Eesti Põllumajandus Tehnika kontor (restaureerimistööd), lasteaed, Saue linnavalitsus ja Saue linnavalitsusele kuuluv firma SAUREM. Samuti kunstide kool ja EPT osakond. Aidahoone ühes tiivas töötas väike rotaprindi trükikoda. ^[6] 1995. aastast on Saue mõis eraomanduses.^[7] 1981. aasta filmiti mõisas osa kaheosalisest Tõnis Kase telefilmist "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust". Täpsemalt stseenid, kus Kingissepp ja Erast Meister võtavad J. Poskalt kubermangu valitsemise üle.