Sõjaväestatud piiriala
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sõjaväestatud piiriala oli provints Habsburgide monarhia ning hiljem Austria keisririigi ja Austria-Ungari lõunapiiril. See toimis kui sanitaarkordon Osmanite sissetungide vastu.
See artikkel vajab toimetamist. (August 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2015) |
Militärgrenze 1553–1881 | |
Sõjaväestatud piiriala (punase kontuuriga) u. aastal 1800 | |
Valitsusvorm | sõjaväestatud provints |
---|---|
Osa | Habsburgide monarhiast |
Pealinn | määratlemata |
Religioon | õigeusk, katoliiklus |
16. sajandil Ferdinand I poolt loomise ajal oli piirkond jagatud kaheks ringkonnaks sõjaväe erihalduses: Horvaatia sõjaväestatud piiriala ja Slavoonia sõjaväestatud piiriala. Esialgu kuulus Sõjaväestatud piiriala Horvaatia Sabori ja baani haldusalasse, kuid aastal 1627 läks see Habsburgide sõjaväe otsese kontrolli alla. Rohkem kui kaheks sajandiks jäi piirkond selle täieliku tsiviil- ja militaarvõimu alla, kuni Sõjaväestatud piiriala kaotamiseni aastal 1881.
17. sajandil laienes territoorium itta ja loodi uued alajaotused. Selleks ajaks ulatus see Kesk-Horvaatiast läänes Ida-Transilvaaniani idas ning hõlmas osi tänapäeva Horvaatiast, Serbiast, Rumeeniast ja Ungarist. Sel perioodil muutus ka kaitsesüsteem, tavapärasest garnisonimudelist 'sõdur-asunike' kogukondadeks.
Piirkonna elanikud olid tuntud kui Grenzer, või 'piirimehed'. Nad olid kolonistid, peamiselt horvaadid, serblased ja sakslased, kes lubasid kaitsta monarhiat maa-annetuste eest. Asunikest moodustatud sõjaväe rügemendid olid tekkinud põhjusel, et nad on kohal ja võitlevad ning on tuttavad kohaliku maastiku ja tingimustega. Varsti said nad suurepärase sõjaväelise maine.