Sõjaline maskeering
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sõjaline maskeering ehk kamuflaaž on maskeering, mida militaarüksused kasutavad sõdurite, masinate ja positsioonide varjamiseks. Tähtis on keskkonna jäljendamine, mida on võimalik saavutada tehislikult, kasutades ümbrusele vastavaid värve ja materjale. Maskeerimine on tõhus eelkõige sellepärast, et inimese nägemismeel ei suuda eristada kõiki keskkonna üksikasju.[2] Sõna "kamuflaaž" võeti kasutusele esimese maailmasõja ajal ning see tuleneb prantsuskeelsest sõnast camoufler, mis tähendab 'peitma' või 'maskeerima'.
Tänapäeva sõjataktika juures on maskeering oluline. Mitmed nüüdisaja materjalid ei paku maskeeringut nähtavas valguses mitte ainult inimsilmaga vaadatuna, vaid ka infrapuna- ja öövaatlusseadmetest vaadatuna. Üha enam eksitatakse vastast magnetvälja, soojuskiirguse, heli ja lõhnaga. Sõduri imiteerimiseks võib kaevikusse asetada soojusenergiat kiirgava keha, mis vaenlase termokaameras jätab mulje, nagu kaevikus varjaks end inimene.
Mitmed sõjandusest tuntud moondemustrid on 20. sajandi algusest leidnud kasutust nii kunstis kui ka moe- ja rõivaturul. Nii mõnegi tunnustatud kunstniku ja disaineri töödes on seda stiili kasutatud sõjavastase protesti sümbolina.