From Wikipedia, the free encyclopedia
Raudna jõgi (Varem tuntud ka kui Viljandi oja[2]) on jõgi Eestis, Halliste jõe suurim lisajõgi.
| Raudna jõgi | |
|---|---|
 Raudna jõgi Meiekosel | |
| Lähe | Viljandi järv |
| Suubub | Halliste jõkke |
| Valgla maad | Eesti |
| Valgla pindala | 1122,5 km² [1] |
| Pikkus | 62,9 km [1] |
| Langus | 24,5 m |
| Lang | 0,42 m/km |
| Parempoolsed lisajõed | Kapsi oja, Kavaku oja, Nõrga oja, Vastemõisa oja, Mulgi oja, Lemmjõgi |
| Vasakpoolsed lisajõed | Orika oja, Sinialliku oja, Rõõsa oja, Kõpu jõgi, Uia oja, Ördi peakraav, Tõramaa jõgi |
 | |
Jõe pikkus on 62,9 km (koos lisaharudega 68,6 km[1]), langus 24,5 m ja lang 0,42 m/km. Valgla pindala on 1122,5 km² ja see moodustab Halliste jõe 1890,7 km² valglast suurima osa (59%).
Raudna jõgi saab alguse Sakala kõrgustikul asuvast Viljandi järvest ja suubub Vahe-Eestis Halliste jõkke. Jõgi paikneb peamiselt Viljandi maakonna territooriumil, ainult lühike suudme-eelne osa paikneb Pärnu maakonnas.
Raudna jõgi saab alguse Viljandi linnas Viljandi järve edelaküljes Orika otsast ja voolab mööda Sammuli sood mööda edela suunas. Mõnisada meetrit pärast algust läheb jõgi Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maanteel asuva Järveotsa silla alt läbi ja voolab edasi mööda Raudna orgu. Umbes ühe kilomeetri pikkuses voolab jõgi mööda süvendatud ja õgvendatud sängi. Pärast Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudteetammile ehitatud silla alt läbi voolamist hakkab jõesäng mööda oru põhja looklema. Pärast Sinialliku ojaga ühineist pöörab jõgi loodesse ja voolab umbes 500 m pärast Viljandi–Heimtali tee alt läbi. Umbes 3,5 km pärast voolab jõgi Raudna truubi kaudu Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee alt läbi. Jõe säng muutub vähem looklevamaks. Vastemõisa ojaga ühinemise järel pöörab jõgi läände ja õige pea ühineb Kõpu jõega ning pöörab taas loodesse. Lemmjõega ühinemise järel pöörab jõgi läände, pärast Tõramaa jõega ühinemist ja enne suubumist Halliste jõkke pöörab taas loodesse.
Jõgi on piiriks järgmiste külade vahel:
Sulgudes suubumine vasakult või paremalt – lisajõe suudme kaugus peajõe suudmest. [3]
Raudna jõgi on osa oletatavast Pärnu–Viljandi–Tartu veeteest.
XIX sajandi teisel poolel süvendati jõe sängi Viljandi järvest väljuval lõigul. Jõel asus varem palju kalatõkkeid, mis soodustasid jõe kinnikasvamist [2].
XX sajandi alguses loeti kogu seda jõge parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks).[4]
Raudna jõgi kuulub suudmest kuni Järveotsa sillani Viljandi maastikukaitseala koosseisu[5], sealt edasi voolab jõgi mööda osaliselt Loodi looduspargi koosseisu kuuluvat Raudna ürgorgu[6]. Jõe alamjooks voolab alates Tohvri külas asuvast Tohvri luhast kuni suudmeni Soomaa rahvuspargis.
Sinialliku oja suudmest kuni Kõpu jõe suudmeni kuulub jõgi "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse"[3]. Jões elab ohustatud liigina registreeritud paksuseinaline jõekarp[3].
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
