Qinngua org
From Wikipedia, the free encyclopedia
Qinngua org (tuntud ka kui Qinnquadalen, Kanginsap Qinngua ja taani keeles Paradisdalen) on ainus looduslikult metsastunud piirkond Gröönimaal.
_Greenland._Salmon-trout_fishing_in_the_Qinngua_valley_(12168736363).jpg)
Org on u 15 km kaugusel lähimast Tasiusaqi asulast Kujalleqist. Orus on Gröönimaa ainus looduslik mets, mis on umbes 15 km pikk, kulgeb põhjast lõunasse ja lõpeb Tasersuagi järvega. Järv suubub Tasermiuti fjordi. Kitsa oru mõlemal küjel kõrguvad kuni 1500 m kõrgused mäed.[1]
Org asub merest umbes 50 km kaugusel ja on kaitstud Gröönimaa siseliustikelt tulevate külmade tuulte eest. Kokku kasvab orus üle 300 taimeliigi[2]. Qinngua oru mets on tihnik, mis koosneb peamiselt sookasest (Betula pubescens) ja sinihallist pajust (Salix glauca), mis kasvab kuni 7–8 meetrit. Mõnikord kasvab puu kõrguseks Gröönimaa pihlakas (Sorbus groenlandica), mis on tavaliselt põõsas. Orus kasvab ka mägilepp (Alnus crispa).
Gröönimaal eksisteeris kunagi ka teisi sarnaseid metsi, kuid varajased asukad raiusid need küttepuude või ehitusmaterjali jaoks maha, viimase saja aasta jooksul on taasistutatud puistuid mitmesse lõuna Gröönimaa piirkonda, kuid Qinngua org on hetkel ainus looduslikult metsastunud piirkond. Org kuulutati 1930. aastal looduskaitsealaks. Peaaegu kogu jäävabal Gröönimaal valitseb arktiline tundrakliima (ET Köppeni kliimaklassifikatsioonis), aga Qinngua orus võib esineda ka boreaalne kliima.[3]
Saarel puuduvad roomaja ja kahepaiksete populatsioon.
Imetajad
Suurtest maismaaimetajatest on esindatud muskusveis, põhjapõder, jääkaru ja polaarhunt. Teiste Gröönimaa tuttavate imetajate hulka kuuluvad valgejänes, põhja-kabilemming, kärp ja polaarrebane. Põhjapõdrajahil on Gröönimaa elanike jaoks märkimisväärne kultuuriline tähtsus.
Linnud
- Lumepüü – Lagopus muta
- Ronk – Corvus corax
- Merikotkas – Haliaeetus albicilla
- Rabapistrik – Falco peregrinus
- Jahipistrik – Falco rusticolus
- Lumekakk – Bubo scandiacus
- Kivitäks – Oenanthe oenanthe
- Hangelind – Plectrophenax nivalis
Oma kliima tõttu oli org üks esimesi alasid, mille viikingid 10. sajandil asustasid. Rannikualalt on leitud vana talu varemed, mida mõned peavad Erik Punase majapidamiseks. Umbes 500 aastat hiljem ala hüljati, arvatavasti seoses Gröönimaa jahtumisega väikesel jääajal. Viikingite asustus põhjustas orule ka palju kahju, maa üleharimine ja intensiivne karjakasvatus põhjustasid erosiooni ja laevaehituseks raiuti maha suur osa Gröönimaa metsi.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
