Püriit

Püriit on sulfiidne mineraal.

Püriit
Omadused
Keemiline valem	FeS2
Mineraaliklass	sulfiidid
Molekulmass	119,98
Värvus	rohekaskollane, hall
Tihedus	5,02 g/cm³
Kõvadus	6...6,5
Lõhenevus	halb
Süngoonia	kuubiline
Punktigrupp	kuubiline diploidaalne
Kriips	rohekasmust
Kaksistumine	tavaline
Murdepind	karpjas
Läige	metalne

Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS₂).

Püriit on kõige levinum sulfiidne mineraal. See tekib peamiselt kas hüdrotermaalselt või diageneetiliselt.

Püriit on enamasti kollakat või halli värvi, moodustab kuubilisi kristalle, tihedus 4,9...5,1 g/cm³, metalse läikega. Tüüpilise maakmineraalina on püriit mikroskoobi all läbipaistmatu, tema kõvadus on 6...6,5.

Ehkki püriit sisaldab rauda, ei kasutata teda rauamaagina, sest selleks otstarbeks sobivad hematiit ning magnetiit paremini.

Püriiti on aetud segi kullaga, mistõttu nimetatakse teda mõnikord ka kassikullaks. Iroonilisel kombel võib püriit mõnikord esineda koos kullaga. Kullast veelgi rohkem sarnanevad püriidiga markasiit ning kalkopüriit.

Püriit tekib tänapäeval sulfaate lagundavate bakterite toimel, mis lagundavad orgaanilist materjali hapnikuvabas keskkonnas ning toodavad vesiniksulfiiti. See võib omakorda reageerida rauaga, moodustades püriiti ehk raudsulfiidi. Püriidi tekkeks on vaja orgaanilist materjali, rauda ja hapnikupuudust.

Püriiti ja markasiiti esineb Eesti aluspõhja kivimites sageli, kuid hajutatult väikeste terakestena. Silmapaistvas kontsentratsioonis esineb püriiti Alam-Ordoviitsiumis (diktüoneemakilda all), kus püriidikihi paksus ulatub kohati 30 sentimeetrini.