Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini kraadi võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekid on põhjustatud magnetilistest protsessidest Päikese fotosfääri ehk nähtava "pinna" all.
Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset, nende hulk muutub Päikese 11-aastase aktiivsustsükli käigus oluliselt. Päikese aktiivsuse hindamisel kasutatakse traditsiooniliselt Wolfi arvuks nimetatavat süsteemi.
Sarnaselt Päikesega on plekid ka paljudel teistel tähtedel, kuid erinevalt Päikesest võivad need olla väga suured, kattes suure osa tähe ühest poolkerast.
Regioonide nummerdamise süsteem
Individuaalseid päikeselaike ei nummerdata ega registreerita, küll aga peetakse arvestust päikeselaikude kogumike üle. Neid nimetatakse Päikese aktiivseteks regiooniteks ja neile antakse numbrid sellises järjekorras, nagu nad Päikese Maa-poolsel kettal nähtavale ilmuvad. Näiteks "AR5128" tähendab "aktiivne regioon number 5128".[1][2] Päikese aktiivseid regioone hakati loendama 5. jaanuaril 1972. 14. juunil 2002 jõuti nende loendamisega arvuni kümme tuhat. Praktilistel põhjustel jätkati regioonide üles tähendamist neljakohaliste arvudena, näiteks "aktiivse regiooni number 10030" kirjutati üles kujul "AR0030".[2] Enne, kui aktiivne regioon saab järjekorranumbri, peab selle vaatlust kinnitama vähemalt kaks observatooriumit.[2] Päike teeb ühe täispöörde ligikaudu 27 päeva jooksul (ekvaator pöörleb kiiremini kui poolused), seega võib üks ja sama regioon olla vaadeldav mitu korda. Iga kord, kui regioon ilmub päikesekettal uuesti nähtavale, antakse sellele uus number.[2]
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
