Polüstüreen
From Wikipedia, the free encyclopedia
Polüstüreen (lühend PS) on stüreeni polümeriseerumisel saadav amorfne või osaliselt kristalliseerunud termoplastne polümeer. Polüstüreen on plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Polüstüreeni täielik nimetus keemianomenklatuuri kohaselt on polü-(1-fenüületaan-1,2-diüül). Kui see materjal 1950. aastatel vahtplasti kujul laiemalt kasutusele võeti, nimetati seda polüstürooliks.
Puhas polüstüreen on läbipaistev, kõva, kuid habras materjal, tihedus 1050 kg/m3, pehmenemistemperatuur 97 °C amorfsel ja 114 °C osaliselt kristalliseerunud polüstüreenil. Polüstüreeni töötemperatuur on –40 kuni 70 °C, kuid erinevate lisanditega on võimalik seda vahemikku laiendada –200 kuni 80 °C-ni. Polüstüreen on mehaaniliselt ja samuti kuumutatult hästi töödeldav.