Pikkade nugade öö
poliitiliste mõrvade sari Saksamaal / From Wikipedia, the free encyclopedia
Pikkade nugade öö (saksa keeles Nacht der langen Messerⓘ, mõnikord nimetatud ka kui "operatsioon Koolibri" või saksa keeles Röhm-Putsch) oli poliitiliste mõrvade sari, mis leidis aset Saksamaal ajavahemikus 30. juuni – 2. juuli 1934. Mõrvatute hulgas olid mitmed Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) vasaktiiva – strasseristide – juhtivad tegelased, nende hulgas ka Gregor Strasser. Mõrvati ka väljapaistvad konservatiivsed natsismivastased ekskantsler Kurt von Schleicher ja 1923. aastal Hitleri Õllesaali putši maha surunud Gustav von Kahr. Paljud tapetutest olid poolsõjalise pruunsärklastest rünnakrühma Sturmabteilung (SA) liikmed.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2023) |
Adolf Hitler pöördus SA ja selle juhi Ernst Röhmi vastu, sest ta nägi SA iseseisvuses ja kalduvuses tänavavägivallale otsest ohtu oma äsja saavutatud poliitilisele võimule. Samuti soovis Hitler operatsiooniga lepitada Saksamaa sõjaväe Reichswehri juhtkonda, kes kartis ja põlgas Röhmi ambitsiooni allutada endale ka sõjavägi. Lisaks kõigele kasutas Hitler "puhastust" selleks, et õiendada arveid vanade vaenlastega ja vaigistada asekantsler Franz von Papeni ümber koondunud natsirežiimi kriitikuid.
Pikkade nugade ööst on teada 85 tapetu nimed, kellest enamik olid SA liikmed. Lõplik ohvrite arv võis hinnanguliselt olla 150 ja 200 vahel. Arreteerituid oli üle tuhande.[1] Suurema osa mõrvadest sooritasid Schutzstaffel (SS) ja režiimi salapolitsei Gestapo (Geheime Staatspolizei). "Puhastus" kindlustas ja tugevdas Reichswehri toetust Hitlerile.
Pikkade nugade ööd on mõnikord nimetatud ka operatsiooniks Koolibri (saksa keeles Kolibri). Koodsõna kasutati signaalina, et saata mõrvasalgad tegevuspaigale.[2] Koodsõna näib olevat suvaline, sellel puudub sisuline põhjendus. Väljend "pikkade nugade öö" oli olemas juba enne seda veresauna ja tähendas kättemaksu.
Sakslased nimetavad seda puhastusaktsiooni mõnikord ka Röhmi putšiks (Röhm-Putsch). See nimi võeti kasutusele natsirežiimi ajal ja sel näib olevat pigem ideoloogiline tähendus – seniajani pole leitud ühtki asitõendit, mis näitaks, et mõrvadega püüti ära hoida Röhmi võimalikku riigipööret. Ideoloogilise tausta rõhutamiseks kasutavad saksa autorid nime "Röhmi putš" ümber sageli jutumärke või ütlevad "nn Röhmi putš".[3]