Peruu asekuningriik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Peruu Asekuningriik (hispaania keeles Virreinato del Perú; ametlikult Peruu Kuningriik) oli aastal 1542 rajatud Hispaania haldusringkond, mis asus algselt tänapäeva Peruu ning enamiku Hispaania Lõuna-Ameerika aladel. Peruu Asekuningriigi pealinn oli Lima. Tegu oli ühega kokku kahest Hispaania asekuningriigist Lõuna-Ameerikas 16.–18. sajandini.
- Vaata ka artiklit Peruu asekuningate loend.
Peruu Asekuningriik Virreinato del Perú 1542–1824 | |||||
Hispaania lipp
(1785–1873) Lima vapp
| |||||
Valitsusvorm | monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Osa | Hispaania koloniaalimpeeriumi asekuningriik | ||||
Hispaania kuningas |
Carlos I (esimene, 1544–1546) Fernando VII (viimane, 1816–1824) | ||||
Asekuningas |
Blasco Núñez Vela (esimene, 1544–1546) José de la Serna de Hinojosa (viimane, 1821–1824) | ||||
Pealinn |
Lima (1535–1821) Cusco (1821–1824) | ||||
Religioon | Katoliiklus | ||||
Riigikeeled | Hispaania | ||||
Peamised keeled |
Ketšua Kichwa Aimara Puquina | ||||
Rahaühik | Hispaania dollar | ||||
Deviis |
"Plus ultra" (ladina keelest: "Edasi kaugemale") | ||||
Hümn |
"Marcha Real" (hispaania keelest 'kuninglik marss') | ||||
|
Hispaania ei hakanud vastu Portugali laienemisele üle Tordesillase lepinguga sätestatud piiri. Kuna Porgual oli aastatel 1580–1640 Hispaania kontrolli all, ei olnud lepingu järgimisel enam mõtet. 18. sajandil loodi Peruu Asekuningriigi alade kulul Uus-Granada ja Río de la Plata asekuningriigid ning tulud Andide kaubandusest läksid Limast Buenos Airese kätte. Kaevandus- ja kangasektorite allakäik andis Peruu Asekuningriigi laostumisele hoogu. 19. sajandi alguses tõstsid Lõuna-Ameerikas pead iseseisvusliikumised ning Peruu Asekuningriik likvideeriti ühes suure osaga Hispaania koloniaalimpeeriumist. Selle tulemusel iseseisvusid peale Peruule ka näiteks tänapäeva Tšiili, Colombia, Panama, Ecuador, Boliivia, Paraguay, Uruguay ja Argentina, mis kõik olid varem Peruu Asekuningriigi osad olnud.