From Wikipedia, the free encyclopedia
Pelagius II oli paavst 579–590. Ta oli 63. paavst.
| Pelagius II | |
|---|---|
 | |
| Valitsemisaja algus | 26. november 579 |
| Valitsemisaja lõpp | 7. veebruar 590 |
| Eelkäija | Benedictus I |
| Järeltulija | Gregorius I |
| Sünnikoht | Rooma |
| Surmakuupäev | 7. veebruar 590 |
| Surmakoht | Rooma |
Pelagius oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Roomast. Ta oli idagoot Winigildi (Unigild) poeg.
Pelagius II sai "Liber Pontificalise" järgi paavstiks 26. novembril 579 ilma Bütsantsi keiser Tiberios II tunnustuseta, kuna langobardid piirasid samal ajal Roomat.
Pelagius II valiti paavstiks ajal, mil Itaaliat rüüstasid langobardid.
Ta saatis diakon Gregoriuse Konstantinoopolisse, et paluda sõjalist abi langobardide vastu.
Keiser Tiberios II oli sõjas Pärsiaga ega saatnud Itaaliasse vägesid. Ta soovitas paavsti delegatsioonil anda langobardi vürstidele altkäemaksu ja otsida abi Frangi valitsejatelt.
Oktoobris 580 saatis paavst Auxerre' piiskopile Aunariusele abipalve, otsides frankide toetust langobardide vastu ja soovides, et frangid ei sõlmiks langobardidega liitu. Paavst saatis Aunariusele ka reliikviaid, kuid ta ei saanud piiskopilt vastust.
Paavst palus eksarh Deciusel tulla appi, kuid eksarh kinnitas, et ta ei suuda Roomat kaitsta.
4. oktoobril 584 taotles paavst oma saadiku Gregoriuse kaudu keiser Maurikioselt tulutult Itaaliasse abivägede saatmist.
Aastal 585 saavutasid eksarh Smaragdus ja Austraasia kuningas Childebert II langobardidega vaherahu.
Pelagius II ajal algas vaidlus Konstantinoopoli patriarhiga tiitli "oikumeeniline patriarh" kasutamise üle.
Paavst keeldus aastal 588 tunnustamast Konstantinoopoli sinodi akte, kuna patriarhi Johannes IV-t nimetati "oikumeeniliseks". Paavst kutsus diakon Gregoriust katkestama osadust patriarhiga.
Pelagius II ajal aastal 589 toimunud Toledo kirikukogul tunnustasid läänegoodid kristlust.
Pelagius II katsus Grado piiskopi Elijaga lõpetada skismat, mis oli tekkinud seoses Kolme peatüki tüliga. Ta saatis 585 piiskopile 3 kirja. Viimase kirja oli koostanud Gregorius, milles paavst selgitas kolme taunitud teoloogi (Theodoros Mopsuestiast, Theodoretos Cyrrusest ja Ibas Edessast) teoloogiat.
Kui läbirääkimised jäid edutuks, taotles paavst eksarhilt sõjalist abi. Eksarh vangistas uue piiskopi Severuse, viis ta Ravennasse, kuid aasta hiljem lubas piiskopil piiskopkonda tagasi pöörduda.
Pelagius II kinnitas kirjas piiskop Gaudentiusele, et usklikud, kes on ristitud Issanda nimes, tuleb ristida Kolmainu vormeli järgi.
Ta soosis vaimulike seas tsölibaati.
Pelagius II ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 48 piiskoppi, 28 preestrit ja 7 diakonit. Tema ajast on teada 3 kardinali.
Pelagius II lähetas Gregoriuse Britanniasse angleid ristima, kuid roomlased ei soovinud Gregoriuse lahkumist Roomast.
Pelagius II lubas langobardide eest Rooma põgenenud beneditkiini munkadel rajada Lateraani basiilika juurde kloostri.
Pelagius II muutis "Liber Pontificalise" järgi oma kodu vaestele ja eakatale mõeldud hooldekoduks.
Pelagius II ajal renoveeriti Roomas mitmed hooned, sealhulgas Rooma Peetri kirik ja San Lorenzo fuori le Mura kirik, kus asub teda kujutav mosaiik. Ta on esimene paavst pärast Felix IV, kellest on säilinud kaasaegne kujutis.
Ta kattis "Liber Pontificalise" järgi Peetruse haua kullatud hõbeplaatidega.
Ta lasi "Liber Pontificalise" järgi taastada Hermese katakombid.
Pelagius II suri 7. veebruaril 590 Roomas katku, mis oli puhkenud sügisel 589 toimunud Tiberi jõe üleujutuse tõttu, ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
| Eelnev Benedictus I |
Rooma paavst 579–590 |
Järgnev Gregorius I |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
