![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/91/ParnawskieIRP.png/640px-ParnawskieIRP.png&w=640&q=50)
Pärnu vojevoodkond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond) Liivimaa hertsogkonnas.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. |
Pärnu presidentkond moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla. Algselt 1582. aastal moodustatud Pärnu presidentkonda kuulusid Koiva jõe, Läänemere ja Võrtsjärve vahelised alad. Pärnu presidentkonda kuulusid Pärnu, Viljandi, Tarvastu ja Helme distriktid.
Pärnu vojevoodkond oli üks kolmest Liivimaal moodustatud Liivimaa hertsogkonna vojevoodkonnast Tartu ja Võnnu kõrval.[1]
1617–1618 aastate Poola-Rootsi sõja ajal vallutasid Pärnu linna mõnepäevase piiramise järel, 1617. aasta 11. augustil Rootsi väed ja Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, Grobinast Pärnuni. Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjaväe toitlustamine raskeks aga ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi Liivimaale.
Pärnumaa liideti algselt halduslikult Eestimaa hertsogkonnaga ning kogu Liivimaa vallutamise järel, taas Rootsi Liivimaaga.