Othello (Verdi)

"Othello" (itaalia keeles "Otello") on Giuseppe Verdi ooper, mis esietendus 5. veebruaril 1887 Milano ooperiteatris La Scala. Eesti Draamateatris esietendus "Othello" 23. septembril 2005. Selle lavastas Hilda Hellwig.

See artikkel räägib Verdi ooperist; William Shakespeare'i näidendi kohta vaata artiklit Othello

---

24. septembril 2011 lavastasid Estonia teatris "Othello" külalised Leedu Rahvusooperist, lavastaja Eimuntas Nekrošius.

Tegelased

• Othello – tenor
• Desdemona – sopran
• Jago – bariton
• Emilia – metsosopran
• Cassio – tenor

Ooperi sisu

I vaatus. Väljak ja sadam lossi ees. Möllab torm ning Küprose elanikud ja Veneetsia sõdurid kardavad Othello pärast, kes on äsja saavutanud hiilgava võidu Türgi laevastiku üle. Laev maabub ja kõik tervitavad võidukat kangelast. Ainult Othello vägede lipnik Jago vaatab teiste rõõmutsemist kibestunult pealt. Ta põlgab Othellot ja teda piinab kadedus: maur on kergekäeliselt Cassio kapteniks edutanud jättes Jago kõrvale. Sellega on Cassio tõmmanud endale Jago viha ja ta haub kättemaksu. Intriigi sepitsemiseks kasutab Jago Roderigo abi, kes armastab Othello naist Desdemonat. Jago julgustab Cassiot jooma ja ajab ta Roderigoga tülli. Puhkeb võitlus. Montano püüab võitlejaid lahutada, kuid Cassio haavab teda. Kõik sujub plaani kohaselt – Othello kuuleb kära ja tuleb võitluspaika. Pidades Cassiot süüdlaseks, võtab ta temalt auastme. Kära on äratanud Desdemona ja ta ruttab Othellot rahustama.

II vaatus. Lossisaal. Jago jätkab hirmsa kättemaksu haudumist. Ta ärgitab pahaaimamatut Cassiot Desdemona vahendusel Othellolt armu paluma. Kui Cassio lahkub, räägib Jago usust julma jumalasse, kes valitseb inimesi nende alatuse ja pahede kaudu. Ta näeb end inimsaatuste käskijana ja teab tahtejõulise Othello nõrkust – hirmu kaotada Desdemona armastust. Ta näitab Cassio ja Desdemona süüta suhet halvas valguses ja Othello südames tärkab armukadedus. Iga palve, mille Desdemona Cassio nimel esitab, näib maurile tunnistusena naise truudusetusest. Jago laseb oma naisel, Desdemona saatjadaamil Emilial varastada taskurätiku, mille Othello talle pulmadeks kinkis. Kui maur oma naise truudusetuse kohta tõendeid nõuab, annab Jago talle taskurätiku ja valetab, et nägi seda Cassio käes. Othello neab oma abielu ja vannub kättemaksu.

III vaatus. Lossisaal. Valmistutakse Veneetsia saadikute saabumiseks. Desdemona palub taas Cassiole armu, kuid Othello kaebab peavalu üle ja nõuab, et naine seoks ta pea ümber pulmakingiks saadud taskurätiku. Desdemona kurdab, et on rätiku kaotanud. Othello külvab ta üle solvangute ja süüdistustega ning nimetab teda hooraks. Desdemona lahkub hirmunult ja häbistatuna. Jago palub Othellol salaja pealt kuulata oma vestlust Cassioga ning viib jutu noormehe seiklustele naistega. Nad heidavad nalja Cassio armukese Bianca üle, kuid Jago juhib vestlust nii, et Othello usub meest kõnelevat Desdemonast. Naerdes tõmbab Cassio välja oma toast juhuslikult leitud siidrätiku. Maur on veendunud oma naise truudusetuses ja otsustab Desdemona tappa. Othello käsib Jagol Cassio kõrvaldada ning lubab talle selle eest kapteni auastet. Saadikud kutsuvad Othellot Veneetsiasse ja Cassiost peab saama tema asendaja Küprosel. Jago soovitab Othellol Desdemona karistuseks kägistada „patuga rüvetatud voodis“. Othello kaotab enesevalitsemise: ta paiskab naise põrandale, neab teda ja käsib kõigil lahkuda. Meeletuna kaotab ta teadvuse. Akna taga hõiskab rahvas: „Veneetsia lõvi!“ Jago võidutseb: „Ennäe lõvi!“

IV vaatus. Desdemona magamistuba. Desdemona valmistub saatuslikuks kohtumiseks Othelloga ja talle meenub laul pajust, mis teda lohutab. Ta loeb õhtupalve ja uinub. Naise äratab Othello suudlus. Maur avaldab talle oma viha põhjuse ja teeb teatavaks otsuse: Desdemona peab surema, sest ta on kinkinud oma armastuse Cassiole. Desdemona palved ei kõiguta Othello otsust ja ta kägistab naise. Sisse tormab Emilia, kes teatab, et Cassio on tapnud Roderigo. Ta kuuleb sureva Desdemona viimaseid sõnu. Õudusega jutustab ta Jago vandenõust. Othello pussitab end ja sureb oma naise kõrval.