Nouvelle-Amsterdam

Nouvelle-Amsterdam (Île Amsterdam, ka Nieuw-Amsterdam) on väike vulkaanilise tekkega saar India ookeani lõunaosas. Paikneb lähimatest mandritest ja asustatud piirkondadest umbes 3000 km kaugusel, olles üks kõige eraldatum paik maailmas.

Nouvelle-Amsterdam
Koordinaadid	37° 50′ S, 77° 33′ E
Pindala	55 km²
Pikkus	10 km
Laius	7 km
Kõrgeim koht	Mont de la Dives (881 m)

Nouvelle-Amsterdam asub India ookeani keskmäestiku piirkonnas ja on tekkinud kahest üle merepinna kerkinud vulkaanist viimase 690 000 aasta jooksul. Tänapäeval esineb saarel vulkanismi jäänuknähtusi.

Kujult meenutab saar põhja-lõunasuunalist ellipsit, mis on 9,2 km pikk, 7,4 km lai. Pindala on 55 ruutkilomeetrit ja rannajoone pikkus 28 km. Rannik on peaaegu kogu ulatuses kaljune, vaid saare põhja- ja loodeosas on paar laugemat kohta. Suurimad kaljud kerkivad läänerannikul ookeanist 400–700 meetri kõrgusele. Kõige kõrgem paik on Mont de la Dives (La Divese mägi) mis ulatub 881 m üle mere pinna.

Nouvelle-Amsterdami saarel valitseb parasvöötmeline ookeanikliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on 13,8 °C. Külmim kuu on august kuu keskmise õhutemperatuuriga 11,2 °C ning kõige soojem kuu veebruar keskmise temperatuuriga 17,0 °C. Madalaim mõõdetud õhutemperatuur on +1,8 °C (juulis 1964) ja kõrgeim 25,8 °C (jaanuaris 1989). Aasta keskmine sajuhulk on keskmiselt 1121 mm. Sajusem on talv ning sajupäevi on aastas 238. Valitsevad loodetuuled, mille keskmine kiirus on 7,4 m/s (27 km/h), tormi-iile (vähemalt 16 m/s) esineb kuni 163 päeval aastas. Tugevaimad mõõdetud puhangud on kiirusega 140–200 km/h (kuni 56 m/s).

Taimestikus valdavad saare madalamas osas rohumaad, kõrgemal valitsevad puhmastaimed ja samblad. Saare algupärane taimestik ja loomastik on tugevalt kannatanud nii juhuslikult kui sihilikult sisse toodud liikide mõjul. Olulist mõju on avaldanud 1871. aastal sisse toodud veised, kes tänapäevaks moodustavad kuni 2000 isendist koosneva metsiku populatsiooni, mis on kohaliku taimestiku ja loomastiku kaitsmiseks piiratud taraga saare lõunaossa.

Nouvelle-Amsterdami saare avastas oma esimesel ümbermaailmareisil Hispaania meresõitja Juan Sebastián Elcano 18. märtsil 1522, kuid ei pannud sellele nime. Aastal 1633 nimetas Hollandi kapten Anthonie van Diemen saare oma laeva järgi Nieuw Amsterdam (hollandi k. Uus Amsterdam). Prantsuse kapten Pierre François Péron veetis saarel merehädalisena kolm aastat (1792–1795). Aastal 1924 liideti saar koos Saint-Pauli saarega formaalselt Madagaskariga ja muudeti nii Prantsusmaa kolooniaks.

Esimene Prantsuse uurimisbaas rajati Nouvelle-Amsterdami saarele 1949. aastal ja nimetati Camp Heurtiniks. Sestpeale on saarel tehtud atmosfääri- ja ilmamõõtmisi, uuritud seismoloogilist aktiivsust ja tehtud geomagnetilisi mõõtmisi.