Näkk
From Wikipedia, the free encyclopedia
Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada. Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks. Sõna näkk on eesti keeles germaani laen (vrd rootsi Näcken, saksa Nixe). Sõna tuleneb ühe oletuse kohaselt indoeuroopa tüvest, mis tähendas pesemist, teise oletuse kohaselt sõnast, mis tähendas surnut.
See artikkel räägib mütoloogilisest olendist; Antonín Dvořáki ooperi kohta vaata artiklit Näkineid (ooper) |
See artikkel vajab toimetamist. |
Näkitaolised veeolendid on tuntud väga paljude rahvaste mütoloogias, palju ühisjooni on Kesk- ja Põhja-Euroopa rahvaste näkikujutelmadel. Näkiga sarnane tegelane on Lääne-Euroopa mütoloogias tuntud (kuid väga ammuse algupäraga) veeolend inimese pea ja keha ning kala sabaga. Rootsi rahvapärimuses on näkk alasti inimese kujul esinev üleloomulik olend, kes mängib viiulit. Slaavi rahvaste usundis said näkineidudeks (русалка) uppunud naised ja tütarlapsed, harvem muud ebaloomulikku surma surnud; nende iseloomulikuks väliseks tunnuseks olid pikad lahtised juuksed, samas kui naised ja tüdrukud üldiselt pidid oma juukseid katma või palmitsema.