Mõõk
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mõõk on ühe- või mitmeteraline löögi- ja torkerelv, mida kasutati tavaliselt lähivõitluses. Tänapäeval on mõõgad kasutusel enamasti tseremoniaal-, taaskehastus- ja sportrelvadena. Sõltuvalt mõõga kujust ja teritatud osa paiknemisest on neid kasutatud kas torkamiseks või raiumiseks, seepärast kõneldakse torke- ja raiemõõkadest; mõni mõõgatüüp sobib mõlemaks. Eestist leitud vanim mõõk on nn halstadi kultuuri pronksmõõk, valmistatud umbes 800 aastat eKr.