Muhammad Ali Jinnah

Muhammad Ali Jinnah (sündinud Mahomedali Jinnahbhai; 25. detsember 1876 – 11. september 1948) oli advokaat ja poliitik, Pakistani riigi rajaja. Jinnah oli aastast 1913 kuni Pakistani iseseisvumiseni 14. augustil 1947 Muslimiliiga juht, pärast seda kuni surmani Pakistani kindralkuberner. Pakistanis kutsutakse teda nimedega Quaid-i-Azam (Suur Juht) ja Baba-i-Qaum (Riigi Isa). Tema sünniaastapäev on Pakistanis riigipüha.

Quaid-e-Azam Baba-i-Qaum Muhammad Ali Jinnah محمد علی جناح
Muhammad Ali Jinnah (1945)
1. Pakistani kindralkuberner
Ametiaeg 14. august 1947 – 11. september 1948
Eelnev	Ametikoht loodi
Järgnev	Khawaja Nazimuddin
Pakistani põhiseadusassamblee spiiker
Ametiaeg 11. august 1947 – 11. september 1948
Eelnev	Ametikoht loodi
Järgnev	Maulvi Tamizuddin Khan
Pakistani põhiseadusassamblee president
Ametiaeg 11. august 1947 – 11. september 1948
Eelnev	Ametikoht loodi
Järgnev	Ametikoht kaotati
Isikuandmed
Sünninimi	Mohammedali Jinnahbhai
Sünniaeg	25. detsember 1876 Karachi, Bombay provints, Briti India (tänapäeva Sindhi provints, Pakistan)
Surmaaeg	11. september 1948 (71-aastasena) Karachi, Föderaalne Pealinna Territoorium, Pakistani dominioon (tänapäeva Sindhi provints, Pakistan)
Erakond	Muslimiliiga (1947–1948)
Abikaasa	Emibai Jinnah (1892–1893) Rattanbai Jinnah (1918–1929)
Lapsed	Dina Wadia
Sugulased	Vaata Jinnah' suguvõsa
Elukoht	Matmispaik: Mazar-e-Quaid
Alma mater	Lincoln's Inn
Autogramm

Jinnah sündis Waziri häärberis Karachis ning õppis Londonis Lincoln's Innis vandeadvokaadiks. Briti Indiasse naasnult töötas ta Bombay Kõrgemas Kohtus ning hakkas tegelema poliitikaga; hiljem sai poliitikast tema põhitöö. Jinnah tõusis erakonnas India Rahvuskongress kõrgele kohale 20. sajandi esimese kahe kümnendi jooksul. Enda poliitikukarjääri algusaastatel pooldas ta hindu–moslemi-ühtsust ning aitas kujundada 1916. aastal Rahvuskongressi ja Muslimiliiga (millest viimases ta oli samuti prominentsele kohale tõusnud) sõlmitud Luckow' pakti. Jinnah'st sai India Isevalitsemise liikumise võtmeisik ning ta esitas 14-osalise põhiseadusreformi kava, mille eesmärgiks oli kohalike moslemite õiguseid kaitsta. Aastal 1920 astus ta Rahvuskongressist välja, kuna partei otsustas hakata järgima satyagraha kampaaniat, Jinnah nimetas seda poliitiliseks anarhismiks.

Aastaks 1940 oli Jinnah jõudnud veendumusele, et Hindustani poolsaare moslemitele on vaja enda riiki, kuna hindu-moslemi riigis võivad nad tõrjutud vähemuse rolli sattuda. Samal aastal võttis Jinnah'i juhitud Muslimiliiga vastu Lahore resolutsiooni, millega nõuti ametlikult eraldi riiki. Teise maailmasõja ajal kogus Muslimiliiga kõvasti toetust, Rahvuskongressi juhid vangistati; pärast sõda toimunud valimistel võideti moslemite mandaatidest lõviosa. Muslimiliiga ja Rahvuskongress ei suutnud poolsaare võimu jagamises kokkuleppele jõuda ning lõpuks jõuti konsensusele, et on vaja peamiselt hindude riiki (Indiat) ja eraldi moslemienamusega riiki (Pakistan).

Esimese Pakistani kindralkubernerina olid tema põhilised ülesanded uue riigi valitsuse ja poliitika kujundamine ning miljonite moslemitest pagulaste aitamine. Pagulased olid äsjatekkinud Indiast üle piiri Pakistani põgenenud, Jinnah rajas mitmeid pagulaslaagreid. Jinnah suri 71-aastaselt septembris 1948, vaid aasta pärast Pakistani iseseisvumist. Ta jättis endast pakistanlastele sügavalt lugupeetud pärandi, tema järgi on üle maailma nimetatud loendamatuid tänavaid ja asulaid. Tema nime kannavad mitmed Pakistani ülikoolid ja hooned. Tema elulookirjaniku Stanley Wolperti sõnul on ta Pakistani ajaloo suurim juht.

Eelnev Louis Mountbatten, esimene Birma krahv Mountbatten (India asevalitseja)

Pakistani kindralkuberner 1947–1948

Järgnev Khawaja Nazimuddin