![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b6/Blausen_0649_Monocyte.png/640px-Blausen_0649_Monocyte.png&w=640&q=50)
Monotsüüt
From Wikipedia, the free encyclopedia
Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.[1]
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b6/Blausen_0649_Monocyte.png/640px-Blausen_0649_Monocyte.png)
Monotsüüdid küpsevad luuüdis monoblastidest ja liiguvad vereringesse. Vereringes ringlevad nad mõned tunnid kuni mõned päevad ja migreeruvad siis kudedesse nagu põrn, maks, kopsud ja luuüdi, kus küpsevad makrofaagideks.[2] Makrofaagideks või dendriitrakkudeks transformeerumine ja kudedesse liikumine toimub sagedasti põletikuliste signaalide kuhjudes (mitte kõik makrofaagid ja dendriitrakud ei küpse monotsüütidest).
Monotsüüdid kuuluvad leukotsüütide hulka.
Monotsüüdid on multifunktsionaalsed ja osalevad organismi homöostaasis, immunkaitses ja kudede reparatsioonis aga on võimelised ka nakatunud rakke hävitama.
Läbi kappillaaride seinte kudedesse migreeruvad monotsüüdid komplekteerivad kohalike kasvufaktorite toimel proinflammatoorseid tsütokiine, haaravad mikroobide ja rakkude jäänukeid ning toksilisi molekule.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e6/Monocytes%2C_a_type_of_white_blood_cell_%28Giemsa_stained%29.jpg/640px-Monocytes%2C_a_type_of_white_blood_cell_%28Giemsa_stained%29.jpg)
Monotsüüdid on eellasrakud erinevatele dendriitrakkude ja makrofaagide alampopulatsioonidele.
Monotsüütide-makrofaagide aktiveerimise tulemusel genereeritakse mikroorganismide 'lammutamiseks' reaktiivseid hapniku osakesi (ROS).
Monotsüüdid on ülitundlikud ioniseeriva kiirguse suhtes.
Monotsüütide areng, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Monotsüütide nimetust kannab ka täisvereanalüüsi monotsüütide absoluutarv (lüh MONO).