From Wikipedia, the free encyclopedia
Mina-sõnum (ingl I message) on Thomas Gordoni loodud mõiste inimestevahelise suhtluse teoorias, mis tähistab selget eneseväljendust, kõige otsesemat ja selgemat teed ennast teistele arusaadavaks tegemisel.[1][2]
Selge eneseväljendus on Gordoni meetodi kohaselt kehtestava käitumise põhikomponent.
Keel on üks kõige võimsamaid kontakti loomise vahendeid. Inimesed on oma arvamustest, vajadustest jms teada andnud eri viisidel. Näiteks peeti kaua aega viisakaks hoiduda mina-sina-dialoogis rääkija ja kuulaja otsesest nimetamisest. Selle asemel kasutati (ja kasutatakse kohati veel tänapäevalgi) alistuvale käitumisele omaseid keelelisi vorme.
1960ndatel peeti sõna mina sagedast kasutamist enesekesksuse näitajaks. Pärast seda on nii kõnes kui kirjas toimunud muutus, mille tulemusena endast mina-vormis rääkimine ja kirjutamine on saanud laialt levinud tavaks.[3]
Suhtlemise seisukohalt on esmatähtis saada mina-sina ootustes selgust kohe esimese kuulmise või lugemise ajal. (nt Mõtlen selle üle homseni, nii et sa võid praegu koju minna.)
Tänapäeva külluslikus infovahetuses soovitatakse mina-sõnumit kasutada, et tagada konkreetsus eelkõige :
Mina-sõnum on täielik siis, kui ta kirjeldab toimuvat kolmest aspektist: teise osapoole käitumise kirjeldus, minu kahju / kasu sellega seoses, minu tunne.[1][6]
Enamik mina-sõnumeid loob rahuliku suhtlusõhkkonna. Tõenäoliselt on selliste sõnumite taustaks suhtlejate austus nii enda kui suhtluskaaslas(t)e suhtes, püüe hoida psühholoogilist võrdsust ja jõuda võit-võit-lahenduseni või vähemasti kompromissini.
Küll aga võib igapäevaelus märgata, kuidas erutuse korral, ajapuuduses jm põhjustel kõlavad sina-sõnumid: Kus sa olid nii kaua, ise lubasid juba kella viieks tulla! Sa peaksid vähem suitsetama / suitsetamise maha jätma! Sa ei tohi mulle kogu aeg selle tööjutuga peale käia – muudkui otsi ja otsi ja otsi! Enamik sina-sõnumeid kõlab ründavalt või süüdistavalt. Sõnumi vastuvõtjale võivad selline toon ja tekst kergesti mõjuda ebaõiglasena, nii et ta kas eemaldub solvunult (alistuv käitumine) või ründab vastu: aga sa ise ju... (agressiivne käitumine) ja tõenäoliselt puhkeb konflikt.
Näide sama teema väljendamise kohta:
Peale mina-sõnumi kasutamist on soovitav teha väike paus, et teine osapool saaks reageerida.
Mina-sõnum on kõige otsesem ja selgem tee, et ennast teistele arusaadavaks teha. Mina-sõnumeid tasub kasutada, sest:
Mina-sõnumid saab jagada:[4][6]
Iga sõnaga mina algav lause ei pruugi olla mina-sõnum, nt Ma arvan, et sa oled lihtsalt laisk.
Asudes mõttes koostama kehtestavat sõnumit (mina-sõnumit), on oluline kõigepealt kindlaks teha, kellel on probleem.[6] Seda mõistes selgub kohane suhtlustehnika: kas alustada teise osapoole kuulamisest või oma kehtestava mina-sõnumi väljaütlemisest. Kolmeosaline mina-sõnum on vaid üks, tavaliselt esimene osa muutuse protsessis.
Kehtestavas käitumises on mina-sõnumi vältimatu kaaslane aktiivne kuulamine.
Kuigi mina-sõnumi ütleja hoiak on heatahtlik ja ta käitub väljapeetult kehtestavalt, võib käitumise muutmise soov teises osapooles esile kutsuda ebamugavust ja isegi teatud määral vaenulikkust. Et emotsionaalset temperatuuri enam mitte tõsta, on tark tema vastuväited ära kuulata ja ümber sõnastada, kuid seejärel oma sõnumit kindlameelselt korrata.[4] Seda suhtlustehnikat nimetatakse käiguvahetuseks.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.