Millstatti järv

Millstatti järv (saksa Millstätter See, mõnikord "Millstättersee") on järv Austrias Kärnteni liidumaal.

Millstatti järv
Vaade idast
Valgla maad	Austria
Sissevool	Riegerbach
Väljavool	Seebach Lieseri jõkke
Valgla suurus	285 km²
Pindala	13,3 km²
Pikkus	12 km
Laius	1,8 km
Keskmine sügavus	89 m
Suurim sügavus	142 m
Maht	1,205 km³
Kõrgus merepinnast	588 m
Koordinaadid	46° 48′ N, 13° 35′ E

See asub merepinnast 588 m kõrgusel, Drava orust põhja pool Gurktali Alpides (Nocki mäed), Spittal an der Drau linna lähedal. Pindalaga 13,3 km² on Millstatti järv suuruselt teine järv Kärntenis (Wörthi järve järel), ehkki sügavusega 142 m ülekaalukalt kõige mahukam.

Millstatti järv, taamal Drava org

Selle järsk kallas annab järvele fjordilaadse iseloomu. Kuni 2100 m kõrgused Millstätter Alpe mäed põhjas kaitsevad seda külmade tuulte eest, nii võib vee temperatuur suviti tõusta 25 °C-ni. Kitsas ja pikk veepeegel ulatub üle 12 km idast läände. Lõunas eraldab järve paralleelsest Drava orust 2 km laiune ja 876 m kõrgune metsane Hochgoschi platoo.

Järve nimi tuleb Millstatti turulinnast põhjakaldal. Teised omavalitsused järve ääres on Seeboden ja Radenthein-Döbriach. Varjuline lõunakallas, kaitseala 1970. aastast, on peaaegu asustamata.

Geoloogia

Järv tekkis viimasel (würmi) jääajal u. 20 000 aastat tagasi, kui Drava liustiku põhjapoolne nihe sulas kohapeal ja jättis oma lääneserva ulatuslike fluviaalsete setetega surnud jää sulavett tõkestama. Pidev erosiooniline langetamine sulglohu tühjendamise teel Lieseri jõkke järgnevate aastatuhandete jooksul tekitas kraavi, mis alandas oluliselt veetaset.

Millstatti piirkond on osa austria-alpide katetest, mis koosneb gneisist ja kvartsiidilademetega šistidest, mis tekkisid liiva ja savimineraalide moondega, tõenäoliselt ordoviitsiumis. Kõrgemad haarded hõlmavad granaatseid šiste, mis sisaldavad mitmeid amfiboolide esinemisi.

Limnoloogia

Järve voolab arvukalt ojasid, neist suurim on Riegerbach Döbriachi juures. Järve lääneotsast viib lühike Seebachi oja vee Lieseri jõkke, mis ise on Drava lisajõgi. Oligotroofsel järvel oma sügava nõoga on suur hüpolimniline maht ja meromiktilised veed, mis on selged ja saavutavad joogivee kvaliteedi.

Kalapüük, eriti forelli, oli elanikele iidsetest aegadest olnud toidu ja töö allikas. Tänapäeval on sportlik kalapüük ja õngitsemine üsna tavaline mitte ainult forelli, vaid ka mitme karplaste perekonna, säga, haugi, koha, ahvena ja angerja jaoks.

Transport

Reisijate ekskursioonipaat

Millstatti järve juurde pääseb Spittal-Millstättersee jaama kaudu Tauerni raudteeliini reisirongiteenusega, mida pakub Austria Liiduraudteed (ÖBB). B98 Millstätter Straße maantee kulgeb piki järve põhjakallast, ühendades selle Spittal/Millstätter See ristmikul Tauern Autobahniga (A10) Salzburgist Villachisse (osa Euroopa teest E55).

1901. aastast pakub järvel suviti laevatransporti ettevõte Millstättersee, kellel on neli alust.