Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mihhail Valentinovitš Šahhovskoi (1864. aastast Šahhovskoi-Glebov-Strešnev, Михаил Валентинович Шаховской-Глебов-Стрешнев; 22. september 1836 – 2. veebruar 1892 Aachen) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane. Vürst.
Mihhail Šahhovskoi sündis Valentin Šahhovskoi (1801–1850) ja tema esimese naise Jelizaveta Aleksandrovna Muhhanova (1803–1836) pojana. Tal oli õde Natalja Šahhovskaja [1] ning tema vanem vend Aleksandr Šahhovskoi (1831–1906) oli õuemeister ja salanõunik.
1869. aastal määrati Mihhail polkovniku auastmes Riia sõjaväeringkonna staabiülemaks, seejärel oli ta aastail 1870–1875 Eestimaa kuberner ja ülendati kindralmajoriks.
15. jaanuaril 1875 kanti ta Eestimaa rüütelkonna matriklisse suguvõsana nr 284.[2] [3]
1. jaanuarist 1876 kuni 11. veebruarini 1879 oli ta Tambovi kuberner.
12. märtsil 1879 nimetati ta keisrinna Maria Fjodorovna asutatud heategevusühingu Moskva osakonna usaldusisikuks (почетный опекун Московского присутствия Опекунского совета ведомства императрицы Марии Федоровны) ja ta jäi sellele ametikohale kuni surmani.[4] Pärast usaldusisikuks määramist elas ta peamiselt Moskvas. 1881. aastal ülendati ta kindralleitnandiks ja talle anti Valge Kotka orden.
Viimastel eluaastatel oli ta raskelt haige ja 1891. aasta lõpus läks ravile Saksamaale. Sealt ta tagasi enam ei tulnudki ja suri 55-aastaselt 2. veebruaril 1892 Aachenis.