![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/71/Messerschmitt_Me_163B_USAF.jpg/640px-Messerschmitt_Me_163B_USAF.jpg&w=640&q=50)
Messerschmitt Me 163 Komet
From Wikipedia, the free encyclopedia
Messerschmitt Me 163 Komet oli Saksamaal Teise maailmasõja ajal arendamisel olnud rakettmootoriga püüdurhävitaja.
![]() | |
Tüüp | hävituslennuk |
---|---|
Esmalend | 1. september 1941 |
Võeti kasutusele | 1944 |
Põhikasutaja | Luftwaffe |
Toodanguarv | ~370 |
Seda Alexander Lippischi projekteeritud rakettlennukit katsetati ka lahingutegevuses. Me 163 oli esimene inimese juhitud lennuk, mis saavutas kiiruse 1000 km/h. Saksa katselendur Heini Dittmar saavutas 1944. aasta juuli alguses Me-163-l kiiruse 1130 km/h.[viide?] See oli lennukite mitteametlik kiirusrekord, mis ületati turboreaktiivmootoriga lennukite rekordite kategoorias alles peaaegu kümme aastat hiljem. Ehitati üle 300 Me-163. Lennuk ei õigustanud end, see ei sobinud ebaefektiivsuse ja ohtlike, segunemisel isesüttivate kütusekomponentide (kaalult 3 osa vesinikülihapendit (nn T-Stoff) ja üks osa segust, mis koosnes 57% metanoolist, 30% hüdrasiinist ja 13% veest (nn C-Stoff)) tõttu. Kokku hävitati Me-163-ga 16 liitlasvägede lennukit, neist enamik neljamootorilised pommituslennukid. Lisaks õhulahingutes langenud lenduritele said paljud Me-163 piloodid surma katsetustel ja õppelendudel.