![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fe/Markgrafschaft_Meissen_1000.png/640px-Markgrafschaft_Meissen_1000.png&w=640&q=50)
Meißeni markkrahvkond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fe/Markgrafschaft_Meissen_1000.png/640px-Markgrafschaft_Meissen_1000.png)
Meißeni markkrahvkond loodi aastal 965 Saksa-Rooma keiser Otto I poolt lääneslaavlastee alale. Aastast 1089 kuulus Wettinite pärusvalduste hulka.
Tüüringi maakrahvkonda valitsenud Wettini Meißeni markkrahv Friedrich IV, päris pärast Askaania dünastia väljasuremist Saksi-Wittenbergi valdused 1423. aastal keskusega Wittenbergis, saades seega üheks Saksa-Rooma riigi kuurvürstiks. Keiser Sigismund andis Wettinist Meißeni markkrahvile ja Tüüringi maakrahvile Friedrich IV-le, kellest sai seeläbi Saksimaa kuurvürst Friedrich I Sõjakas.
Pärast Meißeni markkrahv Friedrich IV surma aastal 1440 läks Tüüringi tema vennapojale, Saksimaa kuurvürstile Friedrich II-le, pärimiskonflikt tema venna Wilhelm III-ga viis 1445. aasta Altenburgi jagamise ja Saksi vennatapusõjani Wettini maade pärast. Tüüringi maad läksid Wilhelm III-le, ja kui ta aastal 1482 lastetuna suri, kuurvürst Ernstile, kes pärides maakrahvkonna ühendades Wettini maad oma võimu alla.