From Wikipedia, the free encyclopedia
McKinsey & Company on Ameerikast pärit üleilmne juhtimiskonsultatsioonifirma.
See artikkel vajab toimetamist. (September 2020) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2020) |
McKinsey annab välja kvartaliajakirja McKinsey Quarterly alates 1964. aastast ning rahastab uurimisasutust McKinsey Global Institute, avaldab juhtimisteemade aruandeid ja on avaldanud mõjukaid juhtimisraamatuid.
McKinsey asutas 1926. aastal James O. McKinsey, et rakendada raamatupidamispõhimõtteid juhtimises. McKinsey suri 1937. aastal ja ettevõtte restruktureeriti mitu korda. Tänapäevane McKinsey & Company tekkis 1939. aastal. Pikaajalist juhti ja partnerit Marvin Bowerit on tunnustatud kui McKinsey kultuuri ja tavade põhikujundajat, tuginedes põhimõtetele mis lähtusid tema advokaadikogemusest. Firma töötas välja nn üles-või-välja poliitika, kus konsultante, keda ei edutatud, palutakse lahkuda. McKinsey oli esimene juhtimiskonsultatsiooni ettevõte, kes hakkas palkama kogenud juhtide asemel hiljuti ülikooli lõpetanud töötajaid.
1980. ja 1990. aastatel laienes ettevõte rahvusvaheliselt ja hõlmas uusi tegevusvaldkondi. McKinseyl oli 1951. aastal 88 töötajat, 2000. aastate alguseks aga 7700 töötajat ja 2018. aastaks üle 27 000 töötaja.
McKinsey & Company korraldati algselt partnerlusena, kuni see 1956. aastal juriidiliselt restruktureeriti börsil noteerimata aktsiaseltsina, mille aktsiad kuulusid tema partneritele.[1][2] See jäljendab partnerluse struktuuri ja firma siseselt nimetatakse juhtivtöötajaid "partneriteks" ja reatöötajaid "liikmeteks".[3][4] McKinseyle on omane vähene hierarhilisus ja igale liikmele on määratud mentor.[5] Alates 1960. aastatest on McKinsey tegevdirektor valitud vanemdirektorite poolt kuni kolmeks, kolmeaastaseks ametiajaks või kuni kohustusliku 60-aastase pensioniea saabumisele.[6] Samuti haldab ettevõtet rida komiteesid, millest igaühel on oma vastutusala.[7][8]
McKinsey on detsentraliseeritud struktuur, mille kohaselt harukontorid tegutsevad sarnase kultuuri ja tegevusmalli järgi, kuid iseseisvalt. Eeldatakse, et iga kontor seab organisatsiooni üldised huvid ettepoole harukontorite huvidest, mida McKinsey nimetab "ühe ettevõte" põhimõtteks. Konsultante ja häid praktikaid jagatakse pidevalt kontorite vahel.[9][10] Kõigi kontorite tulud koondatakse ja konkreetse kontori tulud ei oma selle üle otsest rahalist mõju.[11] Ettevõtte eelarve koostamine on tsentraliseeritud, kuid üksikutele konsultantidele antakse suures osas autonoomia.[12]
Marvin Bowerit nähakse McKinsey väärtuste, juhtpõhimõtete ja kultuuri põhiautorina, aastast 1937.[13][14] Ta kehtestas oluliste reeglite kogumi: konsultandid peaksid klientide huvid seadma tähtsamaks McKinsey tuludest, mitte arutama kliendi asju, rääkima tõtt isegi siis, kui see tähendab kliendi arvamustele vastuvaidlemist, ning tegema ainult vajalikke töid, mida McKinsey suudab hästi teha.[15] Bower lõi ettevõtte põhimõtte töötada ainult klientide tegevjuhtidega, mida hiljem laiendati ka tütarettevõtete ja divisjonide tegevjuhtidele. Samuti lõi ta McKinsey põhimõtte, mille kohaselt tuleb teha koostööd ainult klientidega, kes on valmis ettevõte nõuandeid järgima.[9][11]
Bower kehtestas ka ettevõtte terminoloogia.[8] McKinsey nimetab end firmaks (inglise keeles "The Firm") ja oma töötajaid liikmeteks.[9][15] McKinsey sõnul ei motiveeri nende konsultante raha. McKinsey & Company püüab hoida "väga madala profiiliga avalikku mainet".[16] Ettevõttel on range poliitika konkreetsete kliendisituatsioonide arutamise vastu.[11] Firma sõnul nad ennast ei reklaami, kuigi ta McKinsey reklaamid ilmusid, väidetavalt värbamise eesmärgil, ajakirjas Time 1966. aastal. Liikmed ei peaks oma teenuseid "müüma".[5][17] Eeldatakse, et McKinsey konsultandid saavad osaks kogukonnast ja värbavad kliente kirikust kus liikmed käivad, heategevus organisatsioonidest kus nad tegutsevad, ettevõtete nõukogudeks mille liikmed nad on ja muudest kogukondlikest funktsioonidest.
Ajakirjas Fortune 1993. aastal ilmunud profiililugu ütles, et McKinsey & Company oli "kõige tuntum, salajasem, kõige kõrgema hinnaga, kõige prestiižikam, kõige järjekindlamalt edukas, kõige kadestatud, kõige usaldusväärsem ja kõige ebameeldivam juhtimiskonsultatsioonifirma maailmas".[15] Businessweek väitis, et sõltuvalt vaatenurgast McKinseyt kas "naeruvääristatakse, sõimatakse või austatakse".[18]
McKinsey kultuuri on mõnikord võrreldud religiooniga, tulenevalt selle mõjust liikmete ning selle lojaalsusest ja innukusest.[11][19] Ajakirja Fortune sõnul vestlevad partnerid omavahel "isikliku kiindumuse ja imetlusega".[15] The News Observeri artikkel ütles, et McKinsey sisekultuuri iseloomustab kollegiaalsus ja halastamatu konkurents ning seda on kirjeldatud ülbena.[8] Wall Street Journal kohaselt peetakse McKinseyt "elitaarseks, lojaalseks ja salatsevaks".[20] Reutersi andmetel on selle kultuur keskendunud "reeglite järgi mängimisele".[21] Businessweeki sõnul väidavad mõned konsultandid, et firma on kasvades võõrandunud oma algsetest väärtustest.[22] The Guardian ütles, et McKinseys on "tunnid on pikad, ootused kõrged ja ebaõnnestumised vastuvõetamatud".[17]
Paljud McKinsey vilistlased on saanud suurettevõtete tegevjuhtideks või täidavad olulisi ametikohti valitsuses.[16] Seejuures mõjutavad nad McKinsey väärtuste ja kultuuriga teisi organisatsioone.[11][19] McKinsey vilistlasi on määratud näiteks Google'i, American Expressi, Facebooki, Boeingu, IBM-i, AT&T, PepsiCo ja Enroni tippjuhtideks.[23] McKinsey vilistlasi on töötanud Tony Blairi büroos.[17] Alates 2008. aastast oli McKinsey vilistlane tegevjuht 16 ettevõttes, mille käive on üle 2 miljardi dollari. USA Today hindas McKinseyt kui ettevõtet, kust saadava töökogemusega võib saada kõige tõenäolisemalt suurkorporatsiooni tegevjuhiks, koefitsiendiga üks 690-st.[24] On väidetud, et McKinsey nõuandetegevus on mõjutanud valitsuste ja ettevõtete juhtimise taavsid.[9]
McKinsey & Company oli esimene ärijuhtimist nõustav ettevõte, kes palkas kogenud ärijuhtide asemele hiljuti ülikooli lõpetanud töötajaid.[16] Seda võtet hakati praktiseerima 1953. aastal. Vähem kui pooled ettevõtte värvatud töötajatest on pärit ärijuhtimise või majandusteaduse õppekavadelt. Ülejäänutel on kõrgharidus loodusteaduse, meditsiini, inseneriteaduse või õiguse alal.[5][25][26]
Töökeskkond on nõudlik, hõlmates ulatuslikke ärireise ja pikki tööpäevi.[10][27] 2017. aastal sai ettevõte 750 000 avaldust ja palkas kandideerinutest alla 1%. McKinseyt loetakse sageli ettevõtteks, kelle korraldatavad töövestlused on kõige raskemad.
McKinsey & Company konsultandid avaldavad regulaarselt raamatuid, uurimusi ja artikleid ettevõtluse ja juhtimise kohta.[5] Firma kulutab teadusuuringutele 50–100 miljonit dollarit aastas. McKinsey oli üks esimesi organisatsioone, kes rahastas juhtimisalaseid uurimistöid, kui ta asutas 1955. aastal juhtimisuuringute fondi Foundation for Management Research.[28]
McKinsey on olnud mõjukas äritavade kujundamisel.[9] Ajakirja Fortune 1993. aasta profiili kohaselt "On McKinsey paljude praeguse ajastu suurte õnnestumiste osas olnud nõustajaks ... Samas on see olnud ka paljude suurte läbikukkumiste juures." [15] Duff McDonald on oma raamatus "The Firm" väitnud, et McKinsey aitas Valge Maja ümber korraldada, juhendas korporatsioone sõjajärgses Euroopas ulatuslikes ümberkorralduste ja hõlbustas ettevõtete ümberpööramisi, kuid samas soovitas mõnedel juhtudel ettevõtetel võtta vastu strateegiaid, mis viisid nende kokkuvarisemiseni või mis ei suutnud ära hoida pankrotti. Seal oli kirjas:
McKinseyl oli suur roll 1920. aastate efektiivsuse buumi, 1940. aastate sõjajärgse gigantismi ja 1950. aastatel valitsusaparaatide ratsionaliseerimise ja turunduse esilekerkimise juures. Samuti 1960. aastatel korporatsioonide mõjuajastu ning 1970. aastatel Ameerika ümberkorraldamise laine ja strateegia esiletõusmise juures. 1980. aastatel käisid nad kaasas infotehnoloogia tohutu kasvuga, 1990. aastate globaliseerumisega ja 2000. aastate majandustõusu-languse-taastumisega.
McKinsey kaitsjad väidavad, et firma üksnes nõustab ja ei ole otsustaja.[29]
Sellest hoolimata on McKinsey alates 20. sajandi lõpust olnud paljude märkimisväärsetes skandaalidega otseselt või kaudselt seotud. Reuters kirjeldab neid juhtumeid kui viiteid "mitte halbadele õuntele, vaid korruptsioonikultuurile".[30]
Enron oli 21-aastase kogemusega McKinsey konsultandi Jeff Skillingu loodud ettevõte. Skilling pandi pärast ettevõtte kokkuvarisemist vangi. Väidetavalt toetas McKinsey "kahtlasi raamatupidamismeetodeid, mis põhjustasid ettevõtte 2001. aastal plahvatusohu". Enron kasutas väidetavalt McKinseyt 20 projektis ja McKinsey konsultandid "kasutasid Enroni oma liivakastina".[31]
McKinsey eitas Enronile raamatupidamisküsimustes nõu andmist ning kinnitas, et nad ei olnud teadlikud Enron ebaõigete raamatupidamismeetodite kasutamisest.[31]
McKinsey lakkas töötamast USA immigratsiooni- ja tolliameti heaks pärast seda, kui tuli avalikuks, et firma oli agentuuri nõustamise eest teeninud rohkem kui 20 miljonit dollarit. Juhtpartner avalike ütluste järgi ei olnud see leping ettevõtte siseselt laialdaselt teada enne kui sellest avaldati artikkel The New York Timesi poolt ning, et mure selle lepingu pärast oli "õigustatult tõstatanud".[32]
2018. aasta oktoobris, pärast Saudi dissidendi ja ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrva, teatas The New York Times, et McKinsey oli tuvastanud Twitteris silmapaistvamad Saudi teisitimõtlejad ning et Saudi Araabia valitsus represseeris seejärel teisitimõtlejaid ja nende perekondi. Vähemalt üks teisitimõtleja arreteeriti. Ka ühe teise teisitimõtleja perekonnaliikmed arreteeriti ja tema mobiiltelefon hävitati. McKinsey tegi Timesi artikli peale avalduse, öeldes: "Peame õudseks võimalust, olgugi see vähetõenäoline, et seda [raportit] oleks võinud kuritarvitada. Me pole näinud ühtegi tõendit, mis viitaks selle kuritarvitamisele, kuid uurime kiiresti, kuidas ja kellega dokumenti jagati."[33] The New York Times teatas 2018. aasta detsembris, et "[Saudi] kuningriik on ettevõttele nii oluline klient, ainuüksi aastatel 2011–2016 tellisid nad 600 projekti, et McKinsey otsustas osaleda suurel Saudi investeerimiskonverentsil 2018. aasta oktoobris isegi pärast Washington Posti kolumnisti [Khashoggi] tapmist ja tükeldamist Saudi agentide poolt".[34]
McKinsey äri- ja poliitikaalane nõustamine projektis autoritaarsetele režiimidele sattus avaliku tähelepanu alla 2018. aasta detsembris, pärast Hiinas toimunud suurejoonelist ettevõtte tuusikut, otse Hiina valitsuse vangilaagri kõrval, kus tuhandeid uiguure peeti põhjuseta kinni.[34][35] Eelmistel aastatel oli McKinsey klientide hulgas Saudi Araabia absoluutne monarhia,[33][36][37] Türgi autokraatlik juht Recep Tayyip Erdogan, tagandatud Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši ning mitmed sanktsioonide alla kuuluvad Hiina ja Venemaa ettevõtted.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.