Martin Körber

Martin Georg Emil Körber (19. juuli 1817 Võnnu, Tartumaa – 19. aprill 1893 Kuressaare) oli baltisaksa päritolu eesti kirikuõpetaja, kirjamees ja muusikategelane.

Martin Körber

Martin Körber kirjutas nii saksa luulele toetuvaid laulutekste, millest mõned on saanud üldtuntud lauluks ("Vaikne kena kohakene", "Ma olen väike karjane"), kui ka vaimulikke tekste. Lisaks uuris ta kodulugu ja rahvapärimust.

Elulugu

Körber õppis 1827–1836 Tartus gümnaasiumis. Aastatel 1837–1842 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust ja oli seejärel 1842–1845 Kuressaares Poeglaste Erakoolis õpetaja. Ta oli 1844–1845 prooviaastal Kuressaare Laurentiuse koguduses Conrad Eduard Hesse juures ja ordineeriti kirikuõpetajaks 30. detsembril 1845.

Körber oli 1845–1846 Anseküla Maarja koguduse vikaarõpetaja. Juulis 1846 introdutseeriti ta kirikuõpetajaks ja töötas sellena Ansekülas kuni 1875. aastani. Ta asutas 1860. aastate alguses Ansekülas laulukoori ja korraldas 1863 kohaliku laulupüha^[1].

Martin Georg Emil Körberi haud Kudjape kalmistul

Martin Körber on maetud Kudjape kalmistule.

Isiklikku

Martin Körberi vanavanaisa Johann Friedrich Körber oli Tarvastu, Otepää ja Helme kirikuõpetaja, vanaisa Paul Johann Körber oli Tori ja Võnnu kirikuõpetaja, teine vanaisa, Christoph Friedrich Mickwitz noorem, oli Koeru Maarja-Magdaleena koguduse kirikuõpetaja. Isa Eduard Philipp Körber oli Võnnu kirikuõpetaja. Vend Carl Eduard Anton Körber oli Vändra Martini koguduse kirikuõpetaja, teine vend Ludwig August Immanuel Körber oli Võnnu, Rannu ja Rõngu kirikuõpetaja. Äi Conrad Eduard Hesse oli Kuressaare Laurentiuse koguduse ülemõpetaja.

Teosed

Luulevihikud

• "Sörwema löoke..." (1862)
• "Sarema laulik..." (1864)
• "Laulud Sõrwemaalt, mitme healega" (1864)
• "Sarema Kuldnok..." (1879), valikkogu

Vaimulik kirjandus

• "Öndsa Lutteruse weikene Katekismus"

Vaata ka

• Martin Körberi tänav^[2] Kuressaares. 1934. aastal nimetati Vaestekoja ja varem Hospidali nime kandnud tänav Körberi tänavaks.