From Wikipedia, the free encyclopedia
"Marino Faliero" on Gaetano Donizetti ooper (tragedia lirica) kolmes vaatuses Agostino Ruffini töödeldud libretole Casimir Delavigne samanimelise tragöödia (1829) ja lord Byroni tragöödia "Marino Faliero" (1820) ainetel.
Esmaettekanne toimus 12. märtsil 1835 Pariisi Théâtre-Italienis.
Rossini, kellest oli saanud Pariisi Théâtre-Italieni muusikajuht ja lavastaja, tellis 1834. aasta alguses sellele teatrile uued ooperid korraga nii Donizetilt kui ka Bellinilt. Donizetti alustas tööd uue ooperi kallal 1834. aasta varasuvel Napolis paralleelselt "Maria Stuarda" komponeerimisega. Kuid ta jõudis valmis partituuriga Pariisi alles 1835. aasta jaanuaris, ehk parajasti selleks ajaks, et olla tunnistajaks konkurent Bellini "I Piritani" ülimalt menukatele etendustele. Donizetti "Marino Faliero" esiettekanne toimus mõni kuu pärast Bellini ooperit. See oli Donizetti debüüt Pariisis. Donizettil oli ooperi ettekandmiseks suurepärane solistide ansambel, kuid lõppkokkuvõttes polnud sellest suurt abi. Esietendusel viibisid ka Prantsusmaa viimane kuningas Louis Philippe ja kuninganna Marie Amalie. Donizetti sai neilt küll tänutäheks Légion d’Honneuri ordeni, kuid publikuhuvi puudumisel esitati teost vaid viis korda. See edu polnud võrreldav Bellini omaga.
Seejärel kanti ooper ette 14. mail 1835 Londonis. Ka Inglise avalikkus võttis teose külmalt vastu. Märgiti ära, et sopran ei suutnud Donizetti lugusid nõutaval tasemel ette kanda. Esimene lavastus Itaalias (Firenzes) toimus 1836. aastal ja oli võidukas. Publik aplodeeris ooperi lõppedes püsti seistes maruliselt. Kuid seejärel sekkus Itaalia tsensor, kellele ei meeldinud lugu riigipeast, kes oma isamaad relvadega ähvardab ja isamaa aadressil sõimlevat teksti kasutab. Järgmine ettekandmine toimus alles 1848. aastal Bergamos. Esitati ka Pressburgis, Istanbulis, Budapestis, New Orleansis (1842) ja New Yorgis (1843).
Ooperi viimased etendused 19. sajandil toimusid Veneetsias (1888) ja Firenzes (1892). Seejärel ooper kadus teatrilavadelt ja kanti uuesti ette alles 1966. aastal Donizetti sünnilinnas Bergamos, kus 1948. aastal oli alustatud tema kaua unustuses olnud teisejärguliste teoste taaselustamist. Teine ettekandmine Bergamo Donizetti festivalil toimus 2008. aastal. 20. sajandi teisel poolel on "Marino Faliero" olnud aeg-ajalt esitamisel. Selle kvaliteet on ümber hinnatud ning soostutud Donizetti enda omaaegse hinnanguga, et tegemist oli ühe tema õnnestunuma tõsise ooperiga. Unustatud on ka ooperi dramaatilised libretojärgsed nõrkused, sest muusika on väga hea.
Ooper on helisalvestatud aastatel 1966, 1976, 1999, 2002 ja 2008.
vPietro (bass), gondoljeer, vandenõulane
Tegevus toimub 1355. aastal Veneetsias. Doodž Marino Faliero on maruvihane noore aristokraadi, neljakümne nõukogu liikme Michele Steno peale, kes on süüdistanud tema naist Elenat abielurikkumises. Steno osutab kapten Israele Bertucci peale, kes on Faliero soosingus. Elena on armunud hoopis doodži nõbu Fernandosse. Steno solvab Elenat ballil ja Fernando kutsub ta duellile, kus ta tapetakse. Faliero omakorda intrigeerib doodžide nõukogu vastu, kuid ta paljastatakse. See toob kaasa surmaotsuse. Enne hukkamist annab Faliero oma naisele andeks.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.