spordiüritus From Wikipedia, the free encyclopedia
Maraton 1904. aasta suveolümpiamängudel toimus 30. augustil USA Saint Louise linnas 40 kilomeetri pikkusel rajal.
Võidujooks toimus päeva palavaimal ajal katteta teedel, kus saateautod keerutasid tolmu üles ning joogipunkte nappis, nii et kui võistlusel osales 32 jooksjat neljast riigist, siis neist vaid 14 suutis selle lõpetada. Algselt peeti võitjaks Fred Lorzi, kuid ta diskvalifitseeriti, kuna oli osa distantsist läbinud autoga. Tegelik võitja Thomas Hicks oli finišis kokku kukkumas ja nägi viirastusi, kuna oli treenerite soovitusel manustanud brändit, tooreid mune ja ohtlikus koguses rotimürki. Neljandana finišeerinud Andarin Carvajal sõi jooksu käigus riknenud õunu ning tegi vahepeal uinaku.[1][2][3]
_and_Jan_Mashiani_of_the_Tswana_tribe_of_South_Africa.jpg)
Võistlus korraldati Saint Louises, kuna samal ajal toimus seal maailmanäitus. Selles osalesid esimest korda Kuuba ja Lõuna-Aafrika võistlejad, samuti osalesid sellel esimest korda kaks mustanahalist: Len Taunyane ja Jan Mashiani, kes viibisid linnas, kuna osalesid Lõuna-Aafrika Maailmanäituse delegatsioonis.[4][5]
Maratonidistants polnud toona veel standardina fikseeritud, Saint Louises oli see 40 km. Võistlus algas kell kolm päeval, palaval ajal, samas kui enamik tänapäevaseid maratone algab hommikul, et kasutada jahedamat aega. Esmalt tehti viis ringi staadionil, seejärel jätkus jooks tolmustel teedel, samal ajal kui kohtunikud sõitsid jooksjate järel ja ees, keerutades üles tolmupilvi, mis muutsid palavad (32 kraadi sooja) ja niisked olud veel raskemaks. Rada polnud võistluse ajaks muule liiklusele suletud ja teed olid kehva kvaliteediga, jooksjad pidid pidevalt jälgima, et ei põrkaks kokku vankrite, autode, rongide ja koeri jalutavate inimestega.[2][1]
Fred Lorz ületas kolme tunni ja 13 minuti järel esimesena finišijoone ja toonase presidendi tütar Alice Roosevelt oli juba kuldmedalit tema kaela riputamas, kui sai teatavaks, et Lorz oli pettusega võitnud. Ilmnes, et tal olid tekkinud vahepeal krambid ja võistluse katkestanud, ta istus autosse ja lehvitas tagasi staadionile sõites pealtvaatajatele, aga kuna mõne aja pärast läks auto rikki, jätkas ta võistlust ning ületas joostes finišijoone. Lorz väitis, et oli teinud vaid nalja, kuid sai siiski eluaegse võistluskeelu, mis hiljem kärbiti ühe aasta peale. Järgmisel aastal võitis ta Bostoni maratoni.[6]
Maratoni võitis Thomas Hicks, kuid kasutas sealjuures abivahendeid, mida tänapäeval poleks lubatud. 13 kilomeetrit enne finišit oli ta võistlust juhtimas, kuid katkestamast takistasid vaid ta treenerid, kes söötsid talle koos brändi ja munavalgega mitu doosi rotimürki (strühniin), mis väikestes kogustes stimuleerib närvisüsteemi. Hicks kannatas hallutsinatsioonide all ja komberdas võistluse lõpuni, ületades finišijoone toetajate najal. Võistluse käigus vähenes ta kehakaal üle kolme kilogrammi ja pärast võistlust oleks ta arvatavasti surnud, kui poleks staadionil arstiabi saanud.[7][1]
Maratonil osalenud Kuuba kirjakandja Andarín Carvajal (mõnedes allikates ka Felix Carvajal)[8] jõudis võistlusele viimasel hetkel, kuna jäi hasartmängudega New Orleansis rahast ilma ja oli sunnitud Saint Louise hääletades sõitma. Võistluspaika saabus ta joostes ja argiriietes, olles pükstel sääred maha lõiganud, et need lühikesteks muuta. Kuna ta polnud 40 tundi söönud, palus ta ühelt pealtvaatajalt virsikuid, kuid too keeldus, mispeale võistleja virsikud varastas ning põgenes. Hiljem tegi ta vahepeatuse puuviljaaias ja sõi riknenud õunu, mis põhjustasid tal kõhuvalu ning Carvajal pidi seetõttu vahepeal pikali heitma ja magama. Sellele kõigele vaatamata suutis ta neljandale kohale joosta.[7][9]
Aasta varem Bostoni maratoni võitnud John Lordan oli sunnitud haigestumise tõttu 15 kilomeetri järel katkestama, tolmu tõttu katkestas ka 1902. aasta Bostoni maratoni võitnud Sam Mellor. Tolmu tõttu tekkis eluohtlik terviserike ka William Garcial, kes leiti raskes seisundis tee pealt.[2]
Lõuna-Aafrika jooksjad Len Taunyane ja Jan Mashiani saavutasid vastavalt üheksanda ja kaheteistkümnenda koha – Taunyane pidi vahepeal paar kilomeetrit maratonirajalt kõrvale kalduma, kuna teda ajasid hulkuvad koerad taga.[6]
| Koht | Sportlane | Riik | Aeg |
|---|---|---|---|
| 1. | Thomas Hicks |  USA | 3:28.53 |
| 2. | Albert Corey |  Prantsusmaa | 3:34.52 |
| 3. | Arthur Newton | USA | 3:47.33 |
| 4. | Andarín Carvajal |  Kuuba | Teadmata |
| 5. | Dimitrios Veloulis | .svg){kind=small} Kreeka | |
| 6. | David Kneeland | USA | |
| 7. | Harry Brawley | USA | |
| 8. | Sidney Hatch | USA | |
| 9. | Len Taunyane |  Kapimaa | |
| 10. | Christos Zechouritis | Kreeka | |
| 11. | Harry Devlin | USA | |
| 12. | Jan Mashiani | Kapimaa | |
| 13. | John Furla | USA | |
| 14. | Andrew Oikonomou | Kreeka | |
| DSQ | Frederick Lorz | USA | 3:13:00 |
| — | Edward P. Carr | USA | DNF |
| Georgios Drosos | Kreeka | ||
| Robert Fowler | USA | ||
| John Foy | USA | ||
| William Garcia | USA | ||
| Kharilaos Giannakas | Kreeka | ||
| Bertie Harris | Kapimaa | ||
| Thomas J. Kennedy | USA | ||
| John Lordon | USA | ||
| Ioannis Loungitsas | Kreeka | ||
| Georgios Louridas | Kreeka | ||
| Samuel Mellor | USA | ||
| Frank Pierce | USA | ||
| Petros Pipiles | Kreeka | ||
| Guy Porter | USA | ||
| Michael Spring | USA | ||
| Georgios Vamkaitis | Kreeka | ||
| — | Louis Crancer | USA | DNS |
| John Daly |  Suurbritannia | ||
| William Heritage | USA | ||
| John Kennedy | USA | ||
| Konstantinos Lontos | USA | ||
| William Meyer | USA | ||
| Billy Sherring | .svg){kind=small} Kanada | ||
| Dimitrios Tsokas | Kreeka |
.jpg)
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
