![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2c/ADSL_modem_router_internals_labeled.jpg/640px-ADSL_modem_router_internals_labeled.jpg&w=640&q=50)
Manussüsteem
From Wikipedia, the free encyclopedia
Manussüsteem ehk sardsüsteem (ka liitsüsteem) on juhtfunktsioonidega arvuti suurema süsteemi osana. Manussüsteemidel on tihti reaalajalised nõuded. Manussüsteemid erinevad üldkasutuses olevatest arvutitest, näiteks personaalarvutist selle poolest, et on ette nähtud täitma ühte kindlat eesmärki, mitte paljusid kasutaja nõudmisi. Manussüsteeme kasutatakse paljudes tänapäevastes seadmetes, näiteks auto elektrisüsteemis, fotoaparaatides ja robotites.[1]
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2020) |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2c/ADSL_modem_router_internals_labeled.jpg/640px-ADSL_modem_router_internals_labeled.jpg)
Manussüsteemid sisaldavad arvutustuumasid; nendeks võivad olla mikrokontrollerid, signaaliprotsessorid või väravamassiivid. Paljudes manussüsteemides kasutatakse ka reaalaja operatsioonisüsteeme.
Manussüsteemi peamine eripära on keskendumine kindlale ülesandele, mistõttu saavad insenerid seda optimeerida. Võimalik on saavutada väiksemat suurust ja hinda ning parandada töökindlust ja jõudlust. Mõned manussüsteemid on masstootmises, lõigates kasu mastaabisäästust.
Füüsiliselt ulatuvad manussüsteemid kaasaskantavatest seadmetest nagu käekellad ja MP3-mängijad kuni hiiglaslike statsionaarsete seadmeteni, näiteks foorid ja tööstuskontrollerid. Keerukus varieerub madalast ühe mikrokontrolleriga disainist kuni ülikeerukate, võrgu kaudu suhtlevate struktuurideni.