Kultuurmaastik ehk kultuurmaistu (ka antropogeenne maastik või inimkujundatud maastik) on maastik, kus inimtegevus on loodust tugevalt muutnud või mõjutanud.
Kultuurmaastiku mõiste võttis kasutusele saksa geograaf Otto Schlüter.
Tavaliselt sisalduvad kultuurmaastikus elemendid, millel on mingile inimrühmale kultuuriline või sotsiaalmajanduslik tähendus. Kultuurmaastike hulka kuuluvad kultuuristatud sood, põllustatud moreentasandikud jms.
Kultuurmaastiku ja loodusmaastiku vaheline piir pole terav. Kui inimtegevus piidub kohaliku elustiku majandamisega, nimetatakse sellist kultuurmaastikku pärandmaastikuks.
Terminoloogiast
Mõnikord nimetatakse kultuurmaastikku (-maistut) ka lihtsalt maistuks. Sõna "maistu" võttis kasutusele geograaf Jaan Rumma soomekeelse sõna maasto eeskujul, et rõhutada eelkõige inimese osalust maastiku kujundamisel ja sellisena sobib tänapäeval asendama terminit maastik, kui käsitletakse seoseid looduskaitse ja kultuuriuuringutega[1].
Õigekeelsussõnaraamat (2006) nimetab maistuks (geograafiliselt) eriilmelist maa-ala.
Vaata ka
- inimgeograafia
- loodusmaastik
- pärandkooslus
- pärandkultuur
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
