![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/bf/Le_Penseur_in_the_Jardin_du_Mus%25C3%25A9e_Rodin%252C_Paris_14_June_2015.jpg/640px-Le_Penseur_in_the_Jardin_du_Mus%25C3%25A9e_Rodin%252C_Paris_14_June_2015.jpg&w=640&q=50)
Mõtlemine
vaimne tegevus, mis hõlmab indiviidi subjektiivset teadvust / From Wikipedia, the free encyclopedia
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/bf/Le_Penseur_in_the_Jardin_du_Mus%C3%A9e_Rodin%2C_Paris_14_June_2015.jpg/640px-Le_Penseur_in_the_Jardin_du_Mus%C3%A9e_Rodin%2C_Paris_14_June_2015.jpg)
Mõteldes inimene tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Mõtlemine on osa õppimisprotsessist. Inimesed kasutavad järgmisi mõtlemise võtteid:
- analüüs — eseme või nähtuse jaotamine osadeks, koostisest arusaamine
- süntees — üksikute osade mõtteline ühendamine uueks tervikuks
- võrdlemine — esemete ja nähtuste kõrvutamisel nende sarnasuste ja erinevuste esiletoomine;
- üldistamine — esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel
- abstraheerimine — esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama[1]
Analüüs ja süntees on omavahel tihedasti seotud ja on samas ka kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid.
Mõtlemise tulemused on otsustused ja järeldused.