![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8f/17._%25D0%2595%25D0%25BA%25D1%2581%25D0%25BF%25D0%25BB%25D0%25BE%25D0%25B7%25D0%25B8%25D0%25B2%25D0%25BD%25D0%25B8_%25D1%2581%25D0%25B2%25D0%25BE%25D1%2598%25D1%2581%25D1%2582%25D0%25B2%25D0%25B0_%25D0%25BD%25D0%25B0_%25D1%2582%25D1%2580%25D0%25B8_%25D1%2580%25D0%25B0%25D0%25B7%25D0%25BB%25D0%25B8%25D1%2587%25D0%25BD%25D0%25B8_%25D1%2582%25D0%25B8%25D0%25BF%25D0%25BE%25D0%25B2%25D0%25B8_%25D0%25B5%25D0%25BA%25D1%2581%25D0%25BF%25D0%25BB%25D0%25BE%25D0%25B7%25D0%25B8%25D0%25B2%25D0%25B8.webm/640px--17._%25D0%2595%25D0%25BA%25D1%2581%25D0%25BF%25D0%25BB%25D0%25BE%25D0%25B7%25D0%25B8%25D0%25B2%25D0%25BD%25D0%25B8_%25D1%2581%25D0%25B2%25D0%25BE%25D1%2598%25D1%2581%25D1%2582%25D0%25B2%25D0%25B0_%25D0%25BD%25D0%25B0_%25D1%2582%25D1%2580%25D0%25B8_%25D1%2580%25D0%25B0%25D0%25B7%25D0%25BB%25D0%25B8%25D1%2587%25D0%25BD%25D0%25B8_%25D1%2582%25D0%25B8%25D0%25BF%25D0%25BE%25D0%25B2%25D0%25B8_%25D0%25B5%25D0%25BA%25D1%2581%25D0%25BF%25D0%25BB%25D0%25BE%25D0%25B7%25D0%25B8%25D0%25B2%25D0%25B8.webm.jpg&w=640&q=50)
Lõhkeaine
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõhkeainetel on järgmised omadused:
- Keemiline või energeetiline ebastabiilsus
- Süütamine tekitab aine laienemise, millele järgneb soojuse eraldumine ning suured muutused rõhus (ja tüüpiliselt välgatus või vali heli), mida nimetatakse plahvatuseks.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2006) |
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6a/Simulated_Napalm_Airstrike.jpg/640px-Simulated_Napalm_Airstrike.jpg)
Lõhkeaineid klassifitseeritakse nõrkadeks või tugevateks lõhkeaineteks vastavalt nende dekompositsiooni (lagunemise) näidule: nõrgad lõhkeained põlevad kiiresti (või deflageeruvad), samas tugevad detoneeruvad. Täpset erinevust nõrkade ja tugevate lõhkeainete vahel on raske leida, kuna ei ole võimalik täpselt jälgida, ega mõõta dekompositsiatsiooni. Keemiline dekompositsioon võib võtta aega aastaid, kuid, päevi, või sekundi murdosa. On kaks dekompositsioonivormi – deflagratsioon ja detonatsioon. Detonatsiooni kasutatakse plahvatusfenomeni seletamiseks, kus dekompositsiooni põhjustab plahvatusjõud. Plahvatusjõud suudab levida läbi tugeva lõhkeaine suurtel kiirustel, tavaliselt tuhandeid meetreid sekundis. Nõrgas lõhkeaines põhjustab dekompositsiooni leek, mis liigub läbi aine aeglasemalt. Suurtes kogustes detoneeruvad ka peaaegu kõik nõrgemad lõhkeained.