Lustivere
küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Lustivere on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. See on üks valla suurimaid külasid. 2010. aastal elas Lustiveres 413 elanikku.
| Lustivere | |
|---|---|
 Lustivere postkontor | |
Pindala: 10,7 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 359 (1.01.2019)[2]
| |
|
EHAK-i kood: 4567[3] | |
| Koordinaadid: 58° 40′ N, 26° 5′ E | |
  | |
 |
Lustivere paikneb Põltsamaast idas Umbusi jõe ülemjooksul. Jõgeva–Põltsamaa maanteest asub küla 3 km lõunas.[4]
Lustiverele lähimad asulad on põhjas Sulustvere, idas Pudivere, kagus Neanurme, lõunas Kaliküla ning läänes Võhmanõmme ja Pauastvere.[5][6]
Lustivere nime päritolu on teadmata.[7]
Lauri Kettunen oletas, et nimi tuleb sõnast "lust", mis tähendab 'lõbu, rõõm', kuid kahtles selles ka ise, sest see sõna on eesti keelde laenatud suhteliselt hiljuti, aga vere-lõpulised kohanimed on harilikult iidsed.[7]
Nime algusosa võiks võrrelda 16. sajandist pärit soome sugunimega Lusi. 1584. aastal elas läheduses Neanurmes Martin Lusz. Nimi võib pärineda ka taimenimest "luste".[7]
Minevikus oli Eestis teinegi Lustivere, mida 1583. aastal nimetati Lustifer ja 1797. aastal Lustiwer. Hiljem kadus see kohanimi käibelt. See teine Lustivere asus Viljandi lähedal tänapäeva Kokaviidika kohal.[8]
Küla sai nime Lustivere mõisa järgi. Esimest korda mainiti seda mõisa 1552. aastal kujul Lustfer ja 1797. aastal kujul Lustiwer. Mõis asus Põltsamaa kihelkonnas.[7]
Lustivere oli alates 1920. aastatest asundus ja alates 1977. aastast küla.[7]
1922. aastal asutati Lustivere algkool. Koolimajana asuti kasutama üht mõisahoonetest. 1996. aastal valmis selle kõrval uus koolimaja.[9] Kool kandis kuni 2021. aastani nime Lustivere Põhikool. 1. septembrist 2021 on Lustiveres Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppekoht. Kooli juures tegutseb ka kohalik lasteaed.
Lustiveres asub Lustivere II maailmasõja matmispaik. Sinna on maetud Punaarmees langenud sõjamehed, nimetahvlitel on 38 langenu nimi. Matmispaik on muinsuskaitse all.
Nõukogude ajal tegutses Lustivere kolhoos.
Lustivere kultuurielu keskuseks on 1937. aastal rajatud Lustivere Kultuurimaja. Seal tegutsevad huviringid, peetakse kooli ja lasteaia üritusi ning külapidusid. Tuntumatest kohalikest rühmadest tegutseb kultuurikeskuses segarahvatantsurühm Lustilised. 2008. aastast haldab kultuurikeskust Lustivere Külaselts.
Suurimaid tööandjaid külas on Lustivere Hooldekodu. Põhiliselt aastatel 1875–1881 ehitatud mõisa härrastemaja oli enne Teist maailmasõda nõrga tervisega laste ja noorukite puhkeravila.[9] Aastatel 1944–1972 töötas seal Vabariiklik Lustivere Kopsutuberkuloosi Sanatoorium.[4]
1992. aastast tegutseb mõisahoones eakate hooldekodu. Hooldekodus on umbes 30 töötajat ja 70 hoolealust.[10]
Rahvajuttude järgi paiknevad Lustivere ümbruskonnas maa-alused käigud. Üks käikudest ulatunud Lustiverest Annikvere kaudu Kuningamäele. Rahvajuttude ajendiks on arvatavasti Lustivere asulas leiduvad karstikoopad. Neist suurim avastati 1971. aastal, kui ühel ehitusplatsil Põltsamaa ja Lustivere teeristist 60–70 m kirde pool maapind lõhkamistööde tagajärjel sisse kukkus. Tekkis kuni 2 m laiune ja 3 m sügavune püstiste seintega langatuslehter, mille põhjas nähti karstikoopa ava.[4]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
